reede, 21. detsember 2012
kolmapäev, 19. detsember 2012
Kinoonude stsenaristika klubi
Jaanuaris alustab Tartus Kinoonude stsenaariumiklubi, kus ühiselt filmiideid genereeritakse ning stsenaariumiks arendatakse.
Stsenaariumiklubis saab oma ideid jagada ning saada teistelt soovitusi, kuidas senikirjutatut parandada. Samuti on klubis võimalik ühiselt mõnd suuremat stsenaariumi arendada.
Klubi põhifookus on pikkadel mängufilmidel, kuid välistatud pole ka muudes žanrides tööd (dokfilmid, animafilmid jne).
Esialgu hakkab stsenaariumiklubi koos käima esmaspäeviti kell 15. Esimene kohtumine toimub 8. jaanuaril.
Stsenaariumiklubis saab oma ideid jagada ning saada teistelt soovitusi, kuidas senikirjutatut parandada. Samuti on klubis võimalik ühiselt mõnd suuremat stsenaariumi arendada.
Klubi põhifookus on pikkadel mängufilmidel, kuid välistatud pole ka muudes žanrides tööd (dokfilmid, animafilmid jne).
Esialgu hakkab stsenaariumiklubi koos käima esmaspäeviti kell 15. Esimene kohtumine toimub 8. jaanuaril.
kolmapäev, 12. detsember 2012
Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss
Kuidas konkursil osaleda?
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.
Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
- ümbrikul peab olema märgitud konkursi nimi “Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss”;
- esildis peab olema varustatud autori märksõnaga;
- eraldi kinnises ja autori märksõnaga varustatud ümbrikus peavad olema esitatud ka autori nimi, kontaktandmed ja Eestis registreeritud filmitootmisettevõtte nõusolek konkursil väljavalituks osutumise korral filmi arendamises ja tootmises osaleda. Eestis registreeritud filmitootmisettevõtete nimekiri leidub veebilehel http://www.efsa.ee/index.php?page=248.
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
- 5 ajaloolist filmi või ekraniseeringut,
- 3 lastefilmi,
- 2 animafilmi,
- 3 kaasaegset draamat,
- 4 noorte režissööride debüütfilmi/lühifilmide kogumikku kassettfilmi.
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
kolmapäev, 5. detsember 2012
Tartu Kunstikoolis on avatud näitus "Eesti film koomiksina"
Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis. 41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi
kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid "Sügisball", "Viimne reliikvia" , "Püha Tõnu kiusamine" ja "Nukitsamees". Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit, ning osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel.
Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Loe ka:
http://kinoonud.blogspot.com/2012/09/eesti-film-koomiksina.html
kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid "Sügisball", "Viimne reliikvia" , "Püha Tõnu kiusamine" ja "Nukitsamees". Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit, ning osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel.
Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Loe ka:
http://kinoonud.blogspot.com/2012/09/eesti-film-koomiksina.html
teisipäev, 4. detsember 2012
Filmiõhtu Tartu LMKs
Kolmapäeval, 5. detsembril kell 16 esitlevad Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtjad Kalevi 17 saalis vastvalminud teoseid: helilooja ja näitleja Ardo Ran Varres tutvustab plaati "Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev" ning foto- ja filmikompanii Pimik uut dokumentaalfilmi "Folk Juu!".
Idee teha eestikeelsete lauludega plaat sündis Ardo Ran Varrese peas 2010. aastal Berliinis elades, kus ta leidis aega mõtiskleda emakeele ja muusika olemuse üle. Anzori Barkalaja sõnadele loodud laule esitab plaadil Liisi Koikson. Seaded tegi helilooja akustilisele koosseisule, kus lisaks
klaverile, löökpillidele ja kontrabassile musitseerib keelpillikvartett. "Sõnaühend "vaikne esmaspäev" väljendab piltlikult minu uut lähenemist oma argielule," ütles Ardo Ran Varres.
"Folk Juu!" on sarjas „Eesti lood“ valminud pooletunnine dokumentaalfilm, mis näitab kahekümnendat korda toimunud Viljandi Pärimusmuusika festivali Jaak Johansoni ja kolme noore muusiku pilgu ning kulgemise kaudu. Filmi režissöör on Andres Keil, produtsent Jaak Kilmi. Andres Keili sõnul tahtis ta juba ammu Folgist filmi teha ja kahekümnes festival tundus selleks kõige õigem hetk. "Ma ei taha küll vaatajat kuidagi suunata, aga minu jaoks on oluline lootus paremale homsele, mis filmist kõlama võiks jääda. Ja loomulikult lõppematu muusika," lisas Keil.
Kõik huvilised on esitlusele oodatud, kuid palutakse oma tulekust teada anda meiliaadressile ave@lmk.ee.
Pressiteate link: http://www.lmk.ee/uudisteosed2012
Idee teha eestikeelsete lauludega plaat sündis Ardo Ran Varrese peas 2010. aastal Berliinis elades, kus ta leidis aega mõtiskleda emakeele ja muusika olemuse üle. Anzori Barkalaja sõnadele loodud laule esitab plaadil Liisi Koikson. Seaded tegi helilooja akustilisele koosseisule, kus lisaks
klaverile, löökpillidele ja kontrabassile musitseerib keelpillikvartett. "Sõnaühend "vaikne esmaspäev" väljendab piltlikult minu uut lähenemist oma argielule," ütles Ardo Ran Varres.
"Folk Juu!" on sarjas „Eesti lood“ valminud pooletunnine dokumentaalfilm, mis näitab kahekümnendat korda toimunud Viljandi Pärimusmuusika festivali Jaak Johansoni ja kolme noore muusiku pilgu ning kulgemise kaudu. Filmi režissöör on Andres Keil, produtsent Jaak Kilmi. Andres Keili sõnul tahtis ta juba ammu Folgist filmi teha ja kahekümnes festival tundus selleks kõige õigem hetk. "Ma ei taha küll vaatajat kuidagi suunata, aga minu jaoks on oluline lootus paremale homsele, mis filmist kõlama võiks jääda. Ja loomulikult lõppematu muusika," lisas Keil.
Kõik huvilised on esitlusele oodatud, kuid palutakse oma tulekust teada anda meiliaadressile ave@lmk.ee.
Pressiteate link: http://www.lmk.ee/uudisteosed2012
Tellimine:
Postitused (Atom)