XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival

Kas ajast, milles elame praegu, on võimalik ette astuda? Albert Einstein vastaks, et ärge soovige võimatut. Tõeline elufilmija aga peab suutma olla oma ajast ees. Ta peab ette nägema dramaatiliste hetkede tulekut. Ta peab nende jäädvustamiseks kaamera õiges kohas ning õigel ajal käivitama. Ehk teisisõnu - dokumentalisti rakurss peab olema valitud juba enne, kui hakatakse tegema ajalugu…

XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali meeskond annab teada, et õige aeg on tulla Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse juba algaval nädalavahetusel, et saada festivalipassi ja trükilõhnalise kataloogi omanikuks. Enamik linateoste autoreid on lubanud samuti õigel ajal ehk siis esmaspäeva jooksul Pärnusse kohale jõuda. 2.juuli õhtul kell 21.00 kõlab Uue Kunsti Muuseumis võimas meestelaul, millega avame juubeliaastale EESTI FILM 100 pühendatud festivali.

Pärnu võib uhke olla, et on saanud olla meie rahvusliku filmikunsti hälliks. Kui kõige esimesed filmivõtted tegi 1912.aastal Johannes Pääsuke Tartus, siis juba 1913.aastal jäid filmilindile ka Tallinn ning Pärnu. Tallinnas Estonia teater, Pärnus aga Endla teatrimaja. Endla rõdult kuulutas viis aastat hiljem Hugo Kuusner välja Eesti Vabariigi. Vaatad hüplevat filmipilti ja mõtled - kas pole vaimustav see suvepäev, kui vastvalminud teatri eest voolab läbi laulupeoliste rõõmus rongkäik, lipud lahedalt lehvimas! See mitmekordselt sümboolne kaader, esimene liikuv pilt Pärnust, ongi meie XXVI  festivali tunnuskujund. On ju juubeliaasta EESTI FILM 100!

Juubelid on ikka erilised, sajanda sünnipäeva tähistamine eriti. Meie hulgas pole ühtki saja-aastast  filmiloojat, ent eelmiste põlvkondade poolt loodu elab meis edasi oma vaiksel, eestilikul viisil. Mis  oleks meie dokumentalistika täna, kui kolmekümnendatel aastatel poleks Kostantin Märska ja Theodor Luts jäädvustanud oma poeetiliste kaameratega Osmussaart ning Ruhnut? Nende meeste filmidest terendab vastu sama tugev armastus oma kodumaa looduse ja rahva vastu kui maailmakino ühe suurima meistri Robert Flaherty imetlus inimese ning looduse ühtekuuluvusest Araani saartel. Iirlastel käib võitlus Atlandi ookeaniga, meie Läänemeri on hoopis tagasihoidlikum. Ja tagasihoitumad on ka meie, põhjamaalaste, tunded ning …. kunst.

Palusin juubeliaastal tulla välismaa kolleegide filme hindama eesti dokumentalistika elavaid klassikuid Andres Sööti, Mati Põldret, Enn Sädet, Valentin Kuiki ning Arvo Ihot. Minu meelest sai kokku täitsa autoriteetne žürii. Nimetatud meistrid on vändanud tõsielufilme nii kodu- kui välismaal. Ei saa öelda, et filmitegemine oleks sport, kus kodustaadionil on lihtsam edu saavutada. Tõsine dokumentalist tegeleb elu süvaprobleemidega ning oma pikale eluteele tagasi vaadates võime me, elufilmijad, täna tõdeda, et enamik probleeme on sarnased üle kogu maailma. Seda kinnitab oma värskes suurteoses "Elagu antipoodid!" ka meie vene kolleeg Viktor Kossakovski. Asjata ei valinud me festivali avafilmiks just seda teost.

Ning sugugi mitte juhuslikult ei saanud sellesuvise Pärnu filmifestivali peateemaks "Elu Venemaal". Meedia hoolitseb järjekindlalt selle eest, et meie silme ees terendaks vastuseis Kremli ning Moskva tänavate vahel. Ent kuidas elab vene inimene teisel pool Peipsit? Mida tema mõtleb, kuhu tema astub, keda ta armastab ja keda vihkab, kuidas temas sünnib ootus ja sureb lootus? Oleme ju naabrid, kellel tuleb ühel ning samal ajal elada üha väiksemaks jääval planeedil. Miks siis mitte paremini üksteist tundma õppida?

Mark Soosaar,
festivali pealik

XXVI Pärnu Filmifestival
2 - 8. juulil Pärnus
9 - 22. juulil üle Eesti
Rohkem infot ja kava: www.chaplin.ee

Veel infot festivali kohta Kuus filmi teemal "Elu Venemaal" võistlevad 2-7.juulil ETV ekraanil, auhinnaööst teeb otseülekande Eesti Televisioon laupäeval, 7.juulil kell 22.40 - 23.50, telefonihääletusel selgub Eesti Rahva Auhinna võitja.
Pärnu Raekojas, Mudaravilas ja Uue Kunsti Muuseumis paiknevatele ekraanidele ilmub 2 - 8.juulil ca 80 dokfilmi. Filme hindavad kolm žüriid: eesti dokumentalistid kaaluvad välismaa kolleegide filme, varasemate festivalide võitjad Srdjan Sarenac Serbiast, Jerzy Sladkowski Rootsist ning Itamar Chen Iisraelist valivad välja parima eesti filmi ning Pärnu kooliõpilaste žürii annab auhinna parimale lastefilmile. Festivali peateemal "Elu Venemaal" etendub Pärnus tosinkond tõsielufilmi. Vene inimene on fookuses ka mitmes eesti filmis, mis kandideerivad parima kodumaise ekraanitöö aupalgale. Ööseanssidel Pärnu raekojas etenduvad filmid eriti keerulistel teemadel. Need on uurimused protsessidest inimese alateadvuses, mis sünnitavad vägivalda, prostitutsiooni ja pornograafiat. Tegemist on filmidega, milles autorid tungivad siiani avalikkuse suletud sfääridesse. Ikka selle nimel, et igaühel meist oleks lihtsam oma hinge varjupoolega toime tulla.
Pärast auhinnatud filmide esitlemist pühapäeval, 8.juulil Pärnus, läheb festival rändama teistesse Eesti linnadesse ja saartele.
Meie plaan on valikkavadega jõuda:
Otepääle 9 - 12. juulil,
Viljandisse 13 - 15. Juulil,
Heimtalisse 13 - 15.juulil,
Haapsallu 16 - 18.juulil
Kihnu 17 - 18.juulil,
Vormsile 19 - 21.juulil
Filmide autoritega püüame aga juba varem maale sõita. Toomanina võrgukuuris oleme 6 - 7. juulil ning Manija saarekeskuses 6. ja 14. juulil.

Täpsem info festivali filmikava kohta: www.chaplin.ee/filmfestival
Festivali keskus asub Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, telefon 44 30772.

Kadriou muuseumide ühisüritus

Neli Kadriorus paiknevat muuseumi - A. H. Tammsaare, E. Vilde, Peeter I ja Muuseum Miia Milla Manda - kutsuvad 16. juunil iga-aastasele meeleolukale Kadrioru suveõhtule! Sel aastal on teemaks "film ja vanaaegne kinokultuur".

Osaleda saab video tegemise töötoas, kuulata loenguid nii tummfilmi ajaloost kui ka eesti kirjandusklassikute kinoskäimistest, Peeter I ajastupäraste kostüümidega saab lasta teha endast toreda ajastufoto, lisaks kostümeeritud giidide saatel ekskursioonid, näitused ja kontsert.

Sissepääs on prii, Muuseum Miia Milla Mandas soodushinnaga.

Täpne kava http://www.linnamuuseum.ee/kadrioru/

Noorteseriaali casting Tartus

MTÜ Filminoored kutsuvad seriaali "Reaalsus" castingule Tartus.

Sari on plaanitud 17-18-osaline, iga osa 5-6 minutit. Katsed on 5. juulil Anne noortekeskuses multimeedialaboris.

Teave: www.filminoored.ee

Loe artiklit Tartu Postimehest:
http://www.tartupostimees.ee/868840/noored-filmivad-endale-seriaali/

Konkursi "Lummavad taimed" võitis kinoonu Richard Meitern

Richard Meiterni "Apple tree - õunapuu" võitis konkursil "Lummavad taimed" nii peaauhinna kui publiku hääletuse.


Teisi konkursil osalenud töid näeb siit: Konkursil osalenud töid näeb siit: http://environ.emu.ee/konkurss/

Preemia stiilsuse eest sai film "Lumivalgeke ja Eesti tüdruk söövad õuna" (must-valge, retro variant), Katri Jensen, Joonas Kuivjõgi, õpetaja Merit Karise (Kuressaare Ametikool).


Preemia humoorikuse eest - "Ladvahirm ja oksakunn",  Jürgo Engso, Anne Raaper, Jaanika Peterson, Kuressaare Ametikool.


Pildikavade preemia jagati kahe võistlustöö vahel:


Teaberohke pildikava  "Turbasamblad", Anna-Helena Purre, Tallinna Ülikool.


Meeleolukas "Taim kui ilu allikas ja inspireerija", Birgit Piirisild,  Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.


Tippkeskuse eripreemia läks Kuresaare Ametikoolile ja meediaõpetajale arvukate õunavideote eest ja koostöö eest maaülikooli aianduse osakonnaga videote informatiivse osa kokkupanekul.


Ergutuspreemia - Kuresaare Vanalinna Kool, õpetaja Ülle Kreos ja õpilased. Õpetaja ja õpilased korraldasid taimedest lummatuna suure joonistatud plakatite võistluse, mille parimad tööd on näha ka konkursi veebilehel


Parimad teadusrühmade plakatite osas valiti kaks parimat. Nendeks on:


Peapreemia parima teadustöö tutvustuse eest - "Lehed udus", tippkeskuse ENVIRON Tartu Ülikooli ökofüsioloogia teadusrühm, ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool.


Peapreemia parima köitvaid vaatenurki esitava plakati eest - "Olen taim - olen elus", tippkeskuse ENVIRON taimesignaalide teadusrühm, tehnoloogia instituut, Tartu Ülikool.


Stiilseimaks plakatiks valiti plakat "Õhulõhed", tippkeskuse ENVIRON taimesignaalide teadusrühm, ehnoloogia instituut,Tartu Ülikool.




Žürii koosseisu kuulusid teadlased, teaduse populariseerijad ja meediaekspert: Edgar Karofeld, Lisanna Schimdt, Aitel Käpp, Terje Tuisk, Liina Saar ja Roosmarii Kurvits.