Kas ajast, milles elame praegu, on võimalik ette astuda? Albert
Einstein vastaks, et ärge soovige võimatut. Tõeline elufilmija
aga peab suutma olla oma ajast ees. Ta peab ette nägema
dramaatiliste hetkede tulekut. Ta peab nende jäädvustamiseks
kaamera õiges kohas ning õigel ajal käivitama. Ehk teisisõnu -
dokumentalisti rakurss peab olema valitud juba enne, kui hakatakse
tegema ajalugu…
XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide
festivali meeskond annab teada, et õige aeg on tulla Pärnu Uue
Kunsti Muuseumisse juba algaval nädalavahetusel, et saada
festivalipassi ja trükilõhnalise kataloogi omanikuks. Enamik
linateoste autoreid on lubanud samuti õigel ajal ehk siis
esmaspäeva jooksul Pärnusse kohale jõuda. 2.juuli õhtul kell 21.00
kõlab Uue Kunsti Muuseumis võimas meestelaul, millega avame
juubeliaastale EESTI FILM 100 pühendatud festivali.
Pärnu võib uhke olla, et on saanud olla meie rahvusliku filmikunsti
hälliks. Kui kõige esimesed filmivõtted tegi 1912.aastal Johannes
Pääsuke Tartus, siis juba 1913.aastal jäid filmilindile ka Tallinn ning Pärnu. Tallinnas Estonia teater, Pärnus aga Endla
teatrimaja. Endla rõdult kuulutas viis aastat hiljem Hugo
Kuusner välja Eesti Vabariigi. Vaatad hüplevat filmipilti ja
mõtled - kas pole vaimustav see suvepäev, kui vastvalminud teatri
eest voolab läbi laulupeoliste rõõmus rongkäik, lipud lahedalt lehvimas! See mitmekordselt sümboolne kaader, esimene liikuv pilt
Pärnust, ongi meie XXVI festivali tunnuskujund. On ju
juubeliaasta EESTI FILM 100!
Juubelid on ikka erilised, sajanda sünnipäeva tähistamine eriti.
Meie hulgas pole ühtki saja-aastast filmiloojat, ent eelmiste
põlvkondade poolt loodu elab meis edasi oma vaiksel, eestilikul
viisil. Mis oleks meie dokumentalistika täna, kui kolmekümnendatel
aastatel poleks Kostantin Märska ja Theodor Luts jäädvustanud oma
poeetiliste kaameratega Osmussaart ning Ruhnut? Nende meeste
filmidest terendab vastu sama tugev armastus oma kodumaa looduse
ja rahva vastu kui maailmakino ühe suurima meistri Robert Flaherty
imetlus inimese ning looduse ühtekuuluvusest Araani saartel.
Iirlastel käib võitlus Atlandi ookeaniga, meie Läänemeri on hoopis
tagasihoidlikum. Ja tagasihoitumad on ka meie, põhjamaalaste,
tunded ning …. kunst.
Palusin juubeliaastal tulla välismaa kolleegide filme hindama
eesti dokumentalistika elavaid klassikuid Andres Sööti, Mati
Põldret, Enn Sädet, Valentin Kuiki ning Arvo Ihot. Minu meelest sai
kokku täitsa autoriteetne žürii. Nimetatud meistrid on vändanud
tõsielufilme nii kodu- kui välismaal. Ei saa öelda, et
filmitegemine oleks sport, kus kodustaadionil on lihtsam edu
saavutada. Tõsine dokumentalist tegeleb elu süvaprobleemidega ning
oma pikale eluteele tagasi vaadates võime me, elufilmijad, täna
tõdeda, et enamik probleeme on sarnased üle kogu maailma. Seda
kinnitab oma värskes suurteoses "Elagu antipoodid!" ka meie vene
kolleeg Viktor Kossakovski. Asjata ei valinud me festivali
avafilmiks just seda teost.
Ning sugugi mitte juhuslikult ei saanud sellesuvise Pärnu
filmifestivali peateemaks "Elu Venemaal". Meedia hoolitseb
järjekindlalt selle eest, et meie silme ees terendaks vastuseis
Kremli ning Moskva tänavate vahel. Ent kuidas elab vene inimene
teisel pool Peipsit? Mida tema mõtleb, kuhu tema astub, keda ta
armastab ja keda vihkab, kuidas temas sünnib ootus ja sureb
lootus? Oleme ju naabrid, kellel tuleb ühel ning samal ajal elada
üha väiksemaks jääval planeedil. Miks siis mitte paremini üksteist
tundma õppida?
Mark Soosaar,
festivali pealik
XXVI Pärnu Filmifestival
2 - 8. juulil Pärnus
9 - 22. juulil üle Eesti
Rohkem infot ja kava: www.chaplin.ee
Veel infot festivali kohta
Kuus filmi teemal "Elu Venemaal" võistlevad 2-7.juulil ETV
ekraanil, auhinnaööst teeb otseülekande Eesti Televisioon
laupäeval, 7.juulil kell 22.40 - 23.50, telefonihääletusel selgub
Eesti Rahva Auhinna võitja.
Pärnu Raekojas, Mudaravilas ja Uue Kunsti Muuseumis paiknevatele
ekraanidele ilmub 2 - 8.juulil ca 80 dokfilmi. Filme hindavad kolm
žüriid: eesti dokumentalistid kaaluvad välismaa kolleegide filme,
varasemate festivalide võitjad Srdjan Sarenac Serbiast, Jerzy
Sladkowski Rootsist ning Itamar Chen Iisraelist valivad välja
parima eesti filmi ning Pärnu kooliõpilaste žürii annab auhinna
parimale lastefilmile. Festivali peateemal "Elu Venemaal" etendub
Pärnus tosinkond tõsielufilmi. Vene inimene on fookuses ka mitmes
eesti filmis, mis kandideerivad parima kodumaise ekraanitöö
aupalgale. Ööseanssidel Pärnu raekojas etenduvad filmid eriti
keerulistel teemadel. Need on uurimused protsessidest inimese
alateadvuses, mis sünnitavad vägivalda, prostitutsiooni ja
pornograafiat. Tegemist on filmidega, milles autorid tungivad
siiani avalikkuse suletud sfääridesse. Ikka selle nimel, et
igaühel meist oleks lihtsam oma hinge varjupoolega toime tulla.
Pärast auhinnatud filmide esitlemist pühapäeval, 8.juulil Pärnus,
läheb festival rändama teistesse Eesti linnadesse ja saartele.
Meie plaan on valikkavadega jõuda:
Otepääle 9 - 12. juulil,
Viljandisse 13 - 15. Juulil,
Heimtalisse 13 - 15.juulil,
Haapsallu 16 - 18.juulil
Kihnu 17 - 18.juulil,
Vormsile 19 - 21.juulil
Filmide autoritega püüame aga juba varem maale sõita. Toomanina
võrgukuuris oleme 6 - 7. juulil ning Manija saarekeskuses 6. ja
14. juulil.
Täpsem info festivali filmikava kohta: www.chaplin.ee/filmfestival
Festivali keskus asub Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, telefon
44 30772.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar