10. mail toimub Tartus filmilevi- ja kinoteemaline foorum, kus
tähelepanu keskmes on filmilevi ning kinovõrgustiku olukord ja
tulevikuväljavaated.
Foorum otsib lahendusi küsimustele, kuidas toimida edasi olukorras, kus
maailma filmitööstus ning kinod lähevad üle digitaalsele tehnikale.
Tekkiva digilõhe tõttu vajab filmipoliitika ümber mõtestamist, et oleks
tagatud toimiv kvaliteetprogrammi pakkuvate kinode võrgustik,
levivõimalused Eesti filmitoodangule ja maailma autorikinole. Foorumil
kuulatakse, kuidas majandavad end Eesti arthouse-tüüpi kinod ja
millistest toetusprogrammidest nad puudust tunnevad. Otsitakse vastust
küsimusele, milline peaks olema kinode majandamismudel ning kuidas võiks
jaguneda vastustus riigi, kohaliku omavalitsuse ning erasektori vahel.
Väärtuslikuks kogemuseks on siin teiste riikide praktikad, mistõttu on
kogemusi kutsutud jagama Norra, Suurbritannia ja Horvaatia
filmivaldkonna esindajad.
"Arutelu, kuidas Eesti elanikele paremini vaadatavaks muuta Eesti filmid
ja muu maailma filmiloomingu paremik, on kestnud aastakümneid. Oleme
tänaseks liikunud tubli maa edasi. Nii mitmekesist ja rikkalikku
programmi, nagu praegu pakuvad Tallinna kinod ja mitu rahvusvahelist
filmifestivali, pole Eestis kunagi varem nautida saadud. Ent küsimus,
kuidas jõuaks üle terve Eesti vaatajateni kodumaine filmiparemik (nii
vastloodu kui ka klassika) on endiselt valusalt päevakorral,"
kommenteeris Tartus toimuva foorumi vajalikkust Eesti Kinoliidu juhatuse
esimees Jaak Lõhmus. "Digikinovõrgustiku puudumine meie maal ähvardab
tekitada piirist piirini ulatuva vaakumi nii Eesti filmide kui ka nende
filmide kättesaadavuse osas, mida on tavatsetud nimetada
"väärtfilmideks". Ja mis seal rääkida, on oht, et ka need filmid, mida
on kutsutud "kommertsfilmideks", ei jõua varsti paarist suuremast
linnast kaugemale."
Ettekannetega esinevad ja oma kogemusi ning visioone jagavad nii Eesti
filmiasjatundjad kui ka väliseksperdid: Norra kinode üleriikliku
digiteerimise projektijuht Jørgen Stensland, Šotimaa kinovõrgustiku
arendaja ning projekti Screen Machine eestvedaja Ron Inglis, Horvaatia
kinode digiteerimisprojekti koordinaator Tina Hajon, Sony Digital Cinema
esindaja Tore Mortensen, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith
Sepp, kino Sõprus programmijuht Tiina Savi ning kodanikukino arendaja
Mikk Rand. Üritust modereerib PÖFFi juht Tiina Lokk.
Foorumit korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond koostöös Eesti
Filmi Instituudi, Pimedate Ööde Filmifestivali, Tartu Elektriteatri,
Briti Nõukogu ja Eesti filmitööstuse klastriga EASi toel.
Lisainfo:
Külli Aleksanderson
kultuuriteenistuse juhataja
Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond
Tel. +372 736 1358
kultuurikonverentsid@raad.tartu.ee
Kuvatud on postitused sildiga eesti film 100. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eesti film 100. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 8. mai 2013
kolmapäev, 12. detsember 2012
Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss
Kuidas konkursil osaleda?
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.
Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
- ümbrikul peab olema märgitud konkursi nimi “Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss”;
- esildis peab olema varustatud autori märksõnaga;
- eraldi kinnises ja autori märksõnaga varustatud ümbrikus peavad olema esitatud ka autori nimi, kontaktandmed ja Eestis registreeritud filmitootmisettevõtte nõusolek konkursil väljavalituks osutumise korral filmi arendamises ja tootmises osaleda. Eestis registreeritud filmitootmisettevõtete nimekiri leidub veebilehel http://www.efsa.ee/index.php?page=248.
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
- 5 ajaloolist filmi või ekraniseeringut,
- 3 lastefilmi,
- 2 animafilmi,
- 3 kaasaegset draamat,
- 4 noorte režissööride debüütfilmi/lühifilmide kogumikku kassettfilmi.
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
kolmapäev, 5. detsember 2012
Tartu Kunstikoolis on avatud näitus "Eesti film koomiksina"
Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis. 41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi
kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid "Sügisball", "Viimne reliikvia" , "Püha Tõnu kiusamine" ja "Nukitsamees". Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit, ning osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel.
Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Loe ka:
http://kinoonud.blogspot.com/2012/09/eesti-film-koomiksina.html
kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid "Sügisball", "Viimne reliikvia" , "Püha Tõnu kiusamine" ja "Nukitsamees". Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit, ning osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel.
Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Loe ka:
http://kinoonud.blogspot.com/2012/09/eesti-film-koomiksina.html
kolmapäev, 28. november 2012
Filmiõhtut Tartu Linnaraamatukogus
Raamatukogu saalis (Kompanii 3/5) linastub kaks kirjandusteose ekraniseeringut:
30. novembril kell 15.00
Filmipärastlõuna raamatukogus: linastub mängufilm “KALLIS HÄRRA Q” (1998). Külas on filmi režissöör RAO HEIDMETS ja näitlejad PEETER VOLKONSKI (Pudelimees) ning KERTI VIILAS (Sigrid).
Linateose aluseks on Aino Perviku samanimeline jutustus. Film on lastele, noortele, kogu perele, pikkus 90 min.
3. detsembril kell 17.00 raamatukogu saalis (Kompanii 3/5) linastub mängufilm “UKUARU (rež. L. Laius, 1973). Filmile eelnevas vestluses osalevad näitleja ELLE KULL filmi stsenarist MATS TRAAT ja toimetaja MARIS BALBAT. Vestlust juhib KADRI NAANU. Film põhineb Veera Saare samanimelisel romaanil. Filmi pikkus 85 min.
Filmiõhtud kuuluvad “Eesti film 100” programmi, toetab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, sissepääs tasuta.
Lugupidamisega
Linda Jahilo
avalikkussuhete juht
tel 736 1374
linda.jahilo@luts.ee
30. novembril kell 15.00
Filmipärastlõuna raamatukogus: linastub mängufilm “KALLIS HÄRRA Q” (1998). Külas on filmi režissöör RAO HEIDMETS ja näitlejad PEETER VOLKONSKI (Pudelimees) ning KERTI VIILAS (Sigrid).
Linateose aluseks on Aino Perviku samanimeline jutustus. Film on lastele, noortele, kogu perele, pikkus 90 min.
3. detsembril kell 17.00 raamatukogu saalis (Kompanii 3/5) linastub mängufilm “UKUARU (rež. L. Laius, 1973). Filmile eelnevas vestluses osalevad näitleja ELLE KULL filmi stsenarist MATS TRAAT ja toimetaja MARIS BALBAT. Vestlust juhib KADRI NAANU. Film põhineb Veera Saare samanimelisel romaanil. Filmi pikkus 85 min.
Filmiõhtud kuuluvad “Eesti film 100” programmi, toetab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, sissepääs tasuta.
Lugupidamisega
Linda Jahilo
avalikkussuhete juht
tel 736 1374
linda.jahilo@luts.ee
reede, 16. november 2012
Kinomajas linastub Eesti esimene helifilm "Päikese lapsed"
Theodor Lutsu 1932. aastal valminud helimängufilmi “Päikese lapsed” filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. Eestis senini helifilmi tegemise kogemus puudus, kui mitte arvestada Konstantin Märska ja Boris Jaanikose 1930. aastal tehtud katsetust - plaadihelifilmi “Kuldämblik”.
“Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. “Päikese lapsed” läks erinevatel andmetel maksma 25 000 - 30 000 Eesti krooni. Filmi finantseerisid Miss Estonia konkursi läbi viinud Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktsioon ja Suomi-Filmi. Filmiti vaheaegadega, kuna võtteid takistasid vihmasadu, pilves ilm ja ajuti ka Miss Estonia tujud. Lint ilmutati ning monteeriti Tartus Theodor Lutsu Filmiproduktsioonis. Filmi häälte sisserääkimine ja sünkroniseerimine toimus peaosatäitjate, Helsingi Eesti Seltsi liikmete ja Soome muusikute osavõtul oktoobris 1932 Suomi-Filmi helistuudios. Järgmine eestikeelne kõne-helimängufilm valmis alles 15 aastat hiljem, see oli Herbert Rappapordi “Elu tsitadellis”.
"Päikese laste" režissöör, operaator ja produtsent on Theodor Luts, stsenaristid Alfred Rüütli, Theodor Luts, Aksella Luts. Peaosades astuvad üles 1932. aasta Miss Estonia Nadežda Peedi-Hoffmann, Elfi/Elfriede Lepp-Strobel ja Ants Eskola (Esperk). Episoodides Miss Estonia 1932
võistlusest osavõtjad, Rahel Olbei tantsutrupp Estonia teatrist ja Pärnu suvitajad.
Filmi pikkus on 47 minutit.
Eesti filmi 100. juubeliaasta üritus saab teoks Eesti Kinoliidu koostöös Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
Sissepääs kinoseansile on tasuta! Avatud on Kinomaja kohvik „Sinilind“.
"Päikese laste" režissöör, operaator ja produtsent on Theodor Luts, stsenaristid Alfred Rüütli, Theodor Luts, Aksella Luts. Peaosades astuvad üles 1932. aasta Miss Estonia Nadežda Peedi-Hoffmann, Elfi/Elfriede Lepp-Strobel ja Ants Eskola (Esperk). Episoodides Miss Estonia 1932
võistlusest osavõtjad, Rahel Olbei tantsutrupp Estonia teatrist ja Pärnu suvitajad.
Filmi pikkus on 47 minutit.
Eesti filmi 100. juubeliaasta üritus saab teoks Eesti Kinoliidu koostöös Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
Sissepääs kinoseansile on tasuta! Avatud on Kinomaja kohvik „Sinilind“.
teisipäev, 18. september 2012
esmaspäev, 3. september 2012
Eesti film koomiksina
Eesti Koomiksiselts kutsub kõiki kodumaiseid koomiksiautoreid, aga ka illustraatoreid, disainereid ja käsikirjutajaid osalema projektis “Eesti film koomiksina”.
Ülesandeks on kohandada mistahes autorile endale meeldiv kodumaine film ÜHE LEHEKÜLJE pikkuseks koomiksiks. Rõhutame, et tegemist ei tohi olla lihtsalt staatilise plakatiga, vaid tulemus peab olema koomiks, mis mingil autori valitud moel jutustab filmis toimuva loo.
Filmi valik on vaba, lubatud on nii mängu- dokumentaal- kui animafilmid. Loomulikult ei võimalda üks lehekülg lihtlabast ümberjutustust, eriti oodatud ongi originaalsed ja ootamatud vaatenurgad. Stiilis ja kasutatud töövahendites pole samuti piiranguid, ka võib sama autor esitada mitu tööd.
Osalema on oodatud ka kirjutaja-kunstnik tiimid ning käsikirjutajad, kes võivad oma koomiksi-idee vormistada tekstilise stsenaariumina, lisades sellele soovi korral ka visandi. Kui stsenarist ise ei oska leida oma loole joonistajat, püüavad korraldajad selles osas appi tulla.
Eesti Koomiksiseltsi lähimaks eesmärgiks on koostöös Eesti film 100 toimkonnaga koostada laekunud töödest näitus.
>
Koomiksite vormistamisest:
- Pikkus ja formaat: üks
vertikaalne A3 lehekülg
- Pildiala suurus
leheküljel ehk ala, milles asub tekst ja kogu oluline info: 25,5 cm
(laius) x 39 cm (kõrgus)
- Värviline või
must-valge
- Resolutsioon: 300 dpi
- Failiformaat: tiff või
pdf
- Bleed (kui joonis jookseb
üle lehekülje serva või kui taustapaber on toonitud): 5mm
- Tähtaeg: 30. august 2012
- Valmis tööd saata
aadressile: koomiksiselts@gmail.com
Veel olulist:
- Näituseformaat on A2.
- Koomiksit kujundades
tuleb kindlasti arvestada, et võimaliku trükisena oleks lehekülje
suuruseks A4 (pildialaga 17x26 cm), mis tähendab, et tekstid peavad
olema loetavad ja detailid nähtavad ka selles vähendatud
formaadis.
- Kuidas autor etteantud
pildiala liigendab, kas ja kuidas koomiksikaadriteks jagab ning
kuidas tekste/pealkirju paigutab, on tema enda otsustada.
- Korraldajad jätavad
endale õiguse teha laekunud tööde hulgast valik.
- Projekti
koordineerimine ja jooksva info jagamine toimub lisaks
otsekontaktidele ka Facebooki grupis “Eesti Film Koomiksina”
Kontaktisikud:
Ivar Laus
Joonas Sildre E
-mail: koomiksiselts@gmail.com
Lisainfo:
Eesti filmide loend Wikipedias:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend
Eesti mängufilmide nimekiri:
http://www.hot.ee/aloola/
Üheleheküljelise filmiadapsiooni näide Belgia kunstnikult Leo Timmers:
http://
Näitelehekülg Hollandis koostatud analoogsest koomiksiprojektist:
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhseOmuCyouu8sD11X_PtWoXa70vry5M1JOQ20jPSWnBmHsgBa-8muO8D0kf2SCgFO12nqFMdLBbrfM8nxDxa56stNHoIwGdRHOlLzh8BB4aaCO8VMJNo97jryZXeDoI4SkzB2WgKM-CrE/s1600/IMGP1029%2B900.jpg
esmaspäev, 14. mai 2012
"Tudengimuusikal" Tartu Linnamuuseumis 17. mail kell 17
17. mail kell 17 on Tartu Linnamuuseumi kinokohviku kavas suurim Eestis tehtud tudengifilm - "Tudengimuusikal" (MTÜ Kinoonud, 2009).
Filmist ja selle tegemisest räägib filmi produntsent Richard Meitern.
Kinokohvikule eelneb kell 16 näituse külastamine koos filmiloolase Lauri Kärgiga, kes õpetab Tartu Ülikoolis filmiajalugu; ühtlasi oli ta linnamuuseumi näituse "Filmilinn Tartu" konsultandiks.
Sissepääs giiditunnile tasuta, kinokohvikusse näitusepääsmega (1€).
Järgmine kinokohvik toimub 31. mail, mil vaadatakse tartlasest filmilooja Jaan-Jürgen Klausi filme "Genialistide klubi fenomen" ja "Zavoodi viimased päevad"
Kinokohvik töötab kaks korda kuus kell 17 Tartu Linnamuuseumi kohvikus Katarina.
"Tudengimuusikali" kohta saab lähemalt lugeda siit: http://kinoonud.planet.ee/index.php?id=3&film=1
Filmist ja selle tegemisest räägib filmi produntsent Richard Meitern.
Kinokohvikule eelneb kell 16 näituse külastamine koos filmiloolase Lauri Kärgiga, kes õpetab Tartu Ülikoolis filmiajalugu; ühtlasi oli ta linnamuuseumi näituse "Filmilinn Tartu" konsultandiks.
Sissepääs giiditunnile tasuta, kinokohvikusse näitusepääsmega (1€).
Järgmine kinokohvik toimub 31. mail, mil vaadatakse tartlasest filmilooja Jaan-Jürgen Klausi filme "Genialistide klubi fenomen" ja "Zavoodi viimased päevad"
Kinokohvik töötab kaks korda kuus kell 17 Tartu Linnamuuseumi kohvikus Katarina.
"Tudengimuusikali" kohta saab lähemalt lugeda siit: http://kinoonud.planet.ee/index.php?id=3&film=1
teisipäev, 6. märts 2012
Näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini" Tartu Linnamuuseumis
Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. astapäevale pühendatud näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini". Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.
Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).
Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.
Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).
Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).
Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.
Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi
Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).
Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.
Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).
Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).
Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.
Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi
pühapäev, 26. veebruar 2012
rahvahääletus “Minu lemmikfilm”
Eesti filmi 100. juubeli puhul algas Postimees online vahendusel rahvahääletus “Minu lemmikfilm”.
Küsitluse leiab siit:
http://www.postimees.ee/732236/sajandi-filmihaaletus-vali-oma-lemmikfilm/
Suure internetihääletusega selgitatakse välja armastatuim Eesti mängufilm läbi aastakümnete.
Küsitlus hõlmab kõiki Eesti täispikki mängufilme, mis on saja aasta jooksul vaatajateni jõudnud, rahvahääletuse esimeses voorus saab igaüks välja valida viis lemmikut.
Märtsis algab teine voor, siis pannakse järjekorda esimesest voorust edasi saanud 50 paremat. Nii selgubki, millist kodumaist mängufilmi rahvas kõige rohkem armastab. Hääletuse tulemused tehakse teatavaks 30. aprillil Tartus suurel Eesti filmi sünnipäevapeol, millest saab ETV otseülekande kaudu osa kogu eesti rahvas.
Küsitluse leiab siit:
http://www.postimees.ee/732236/sajandi-filmihaaletus-vali-oma-lemmikfilm/
Suure internetihääletusega selgitatakse välja armastatuim Eesti mängufilm läbi aastakümnete.
Küsitlus hõlmab kõiki Eesti täispikki mängufilme, mis on saja aasta jooksul vaatajateni jõudnud, rahvahääletuse esimeses voorus saab igaüks välja valida viis lemmikut.
Märtsis algab teine voor, siis pannakse järjekorda esimesest voorust edasi saanud 50 paremat. Nii selgubki, millist kodumaist mängufilmi rahvas kõige rohkem armastab. Hääletuse tulemused tehakse teatavaks 30. aprillil Tartus suurel Eesti filmi sünnipäevapeol, millest saab ETV otseülekande kaudu osa kogu eesti rahvas.
kolmapäev, 22. veebruar 2012
Tammsaare ja tammsaarelik filmis
1.märtsil, A. H. Tammsaare surma-aastapäeval, alustame filmiaasta puhul filmiürituste sarjaga "Tammsaare ja tammsaarelik filmis".
Esimene jutu- ja filmiõhtu keskendub kirjandusteksti ja filmi suhtele.
1. märtsil räägivad filmi "Indrek" stsenaariumiga seotud segadustest ja filmist enesest Mats Traat ja Arvo Kruusement. Üritustesarja avab ning õhtut modereerib Jaak Lõhmus.
Algus kell 17.00. Sissepääs muuseumipiletiga!
Kogu üritustesarja kava on leitav meie koduleheküljelt
http://linnamuuseum.ee/tammsaare/files/2012/02/FILMIAASTAX.pdf
Olete oodatud!
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn 10125
Tel. 6013111/ 55583269
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
Esimene jutu- ja filmiõhtu keskendub kirjandusteksti ja filmi suhtele.
1. märtsil räägivad filmi "Indrek" stsenaariumiga seotud segadustest ja filmist enesest Mats Traat ja Arvo Kruusement. Üritustesarja avab ning õhtut modereerib Jaak Lõhmus.
Algus kell 17.00. Sissepääs muuseumipiletiga!
Kogu üritustesarja kava on leitav meie koduleheküljelt
http://linnamuuseum.ee/tammsaare/files/2012/02/FILMIAASTAX.pdf
Olete oodatud!
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn 10125
Tel. 6013111/ 55583269
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
neljapäev, 5. jaanuar 2012
Eesti Film 100 avaüritus Tartus
06.01.2012 16:00 ERMis "Pääsuke rändab, kogub ja hoiab"
KAVA
Piret Õunapuu ja Tiina Tael: Rändamine, kogumine ja hoidmine sada aastat tagasi ja XXI sajandil
Jaak Lõhmus: Foto ja film, J. Pääsuke ja eesti filmiaasta
Andres Keil: Filmiaasta ja Tartu
Kristjan Raba: Noppeid näitustelt "Mees kahe kaameraga", "Meediate piiril", "Sada fotot".
Eesti Rahva Muuseum, Tartu linn, Maailmafilmi Ühing, Eesti Filmi Sihtasutus, filmikompanii Pimik
TUTVUSTUS
Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis.
Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.
Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.
Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.
http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90
KAVA
Piret Õunapuu ja Tiina Tael: Rändamine, kogumine ja hoidmine sada aastat tagasi ja XXI sajandil
Jaak Lõhmus: Foto ja film, J. Pääsuke ja eesti filmiaasta
Andres Keil: Filmiaasta ja Tartu
Kristjan Raba: Noppeid näitustelt "Mees kahe kaameraga", "Meediate piiril", "Sada fotot".
Eesti Rahva Muuseum, Tartu linn, Maailmafilmi Ühing, Eesti Filmi Sihtasutus, filmikompanii Pimik
TUTVUSTUS
Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis.
Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.
Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.
Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.
http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90
Tellimine:
Postitused (Atom)