Rahvusarhiivi filmiarhiiv kuulutab välja konkursi eesti esimesele mängufilmile „Karujaht Pärnumaal“ helikujunduse (pikkusega 11.59) loomiseks.
Tähistamaks saja aasta möödumist esimese eesti mängufilmi esilinastusest kutsub Rahvusarhiivi filmiarhiiv üles looma helitausta algselt tummfilmina linastunud Johannes Pääsukese linateosele „Karujaht Pärnumaal“. Ettevõtmise eesmärk on tuua see ajalooliselt põnev lühifilm nüüdisaegse helikujunduse abil tänasele vaatajale lähemale. Konkursile on oodatud nii muusikalisi kui ka muid helisid – diktoritekst, dialoog – kasutavad ja kombineerivad heliribad.
Konkursile saadetud töid hindab kolmeliikmeline žürii, kuhu kuuluvad filmikriitik Tristan Priimägi, helilooja Märt-Mattis Lill ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor, filmiteadlane Eva Näripea. Konkursi peapreemia on 800 eurot, antakse välja ka eripreemiad. Võitja kuulutatakse välja 30. septembril Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kus esitletakse ka parimaid helindusi.
Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea kommenteerib ettevõtmist: „Eesti rikkaliku audiovisuaalpärandi koht pole kaugeltki üksnes arhiiviseinte vahel. 12-minutiline „Karujaht Pärnumaal“ pakub loodetavasti inspireeriva ja ka jõukohase väljakutse kõigile, keda köidab liikuva pildi ja helide sünteesimine, seda enam, et tummfilmide helindamine on jätkuvalt populaarne ning remiksikultuur on haaramas üha laiemat kõlapinda.“
Konkursile saab töid esitada kuni 1. septembrini 2014, toimetades andmekandja (CD, DVD) konkursitööga Rahvusarhiivi galeriisse Maneeži 2, Tallinn 15019. Täpsemad tingimused konkursi reglemendis.
Lisainfo konkursi kohta:
Liisi Taimre
Rahvusarhiivi turundusjuht
5886 2202
liisi.taimre@ra.ee
Lisainfo konkursitööde tehniliste nõudmiste kohta:
Mairold Kaus
Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivspetsialist
693 8616
mairold.kaus@ra.ee
Kuvatud on postitused sildiga ajalugu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ajalugu. Kuva kõik postitused
neljapäev, 12. juuni 2014
reede, 25. aprill 2014
Mauersegler Short Film Award
Send us perspectives about the Peaceful Revolution and/or the German reunification!
interfilm Berlin calls upon the public, filmmakers and historical witnesses to submit films for a new and fascinating competition.
The "Mauersegler"-Short Film Award is looking for filmmakers who can reveal their personal view of the events surrounding the Peaceful Revolution in East Germany and/or the German reunification. In particular, we are seeking the perspectives of those who were still children at the time of the fall of the Wall. We're eager to gather a wide range of films that search out and fill in the gaps of recent historical narrative with individual stories.
Prize money totalling 3000 euros
Do you belong to the so-called Third Generation East Germany, meaning that you were born in East Germany in the seventies or eighties? Or if you belong to the same generation from the West, could you give us your perspective? Did your parents or grandparents migrate to Germany? How did you experience the upheavals in Germany at that time?
Did you follow the developments in Germany from another country? Or do you want to tell of the Third Generation East Germany that your own children or grandchildren perhaps belong to? What do the events back then mean to you today? We're eager to discover your personal story and look forward to seeing your film!
A "Mauersegler" is a kind of bird, known as "swift" or "black martin" in English. The term contains the German word "Mauer", meaning "wall" and "Segler", meaning "sailor" or "glider". It is therefore an appropriate allegory for both the Wall's division of Germany as well as the country's transformation after the Peaceful Revolution of 1989. The Wall thereby becomes a symbolic point of departure to take off and glide away from, just like a bird.
All genres are permitted: animation, live-action, experimental and documentary films.
Your film may be no longer than 20 minutes.
Entry deadline is the 24th of August 2014.
Submit films here!
The "Mauersegler"-Short Film Award will be held in 2014 within the framework of the 30th International Short Film Festival interfilm Berlin. Selected short films will be nominated by a jury of film and media professionals and conferred with prize money totalling 3000 Euros. - So get shooting and tell us history!
Any questions?! Get in touch with us: festival[at]interfilm.de
The competition is organised by Perspektive hoch 3 e.V., a non-profit, independent and non-party association. Its members are focused on the views of the so-called Third Generation East Germany concerning past, present and future societal issues. In the process, the association sees itself as a platform that initiates and executes projects relating to this generation.
perspektivehochdrei.de
facebook.com/dritte.generation.ost
-----
interfilm Berlin Management GmbH
Tempelhofer Ufer 1a
10961 Berlin
Tel +49 30 25291320
interfilm@interfilm.de
www.interfilm.de
interfilm Berlin calls upon the public, filmmakers and historical witnesses to submit films for a new and fascinating competition.
The "Mauersegler"-Short Film Award is looking for filmmakers who can reveal their personal view of the events surrounding the Peaceful Revolution in East Germany and/or the German reunification. In particular, we are seeking the perspectives of those who were still children at the time of the fall of the Wall. We're eager to gather a wide range of films that search out and fill in the gaps of recent historical narrative with individual stories.
Prize money totalling 3000 euros
Do you belong to the so-called Third Generation East Germany, meaning that you were born in East Germany in the seventies or eighties? Or if you belong to the same generation from the West, could you give us your perspective? Did your parents or grandparents migrate to Germany? How did you experience the upheavals in Germany at that time?
Did you follow the developments in Germany from another country? Or do you want to tell of the Third Generation East Germany that your own children or grandchildren perhaps belong to? What do the events back then mean to you today? We're eager to discover your personal story and look forward to seeing your film!
A "Mauersegler" is a kind of bird, known as "swift" or "black martin" in English. The term contains the German word "Mauer", meaning "wall" and "Segler", meaning "sailor" or "glider". It is therefore an appropriate allegory for both the Wall's division of Germany as well as the country's transformation after the Peaceful Revolution of 1989. The Wall thereby becomes a symbolic point of departure to take off and glide away from, just like a bird.
All genres are permitted: animation, live-action, experimental and documentary films.
Your film may be no longer than 20 minutes.
Entry deadline is the 24th of August 2014.
Submit films here!
The "Mauersegler"-Short Film Award will be held in 2014 within the framework of the 30th International Short Film Festival interfilm Berlin. Selected short films will be nominated by a jury of film and media professionals and conferred with prize money totalling 3000 Euros. - So get shooting and tell us history!
Any questions?! Get in touch with us: festival[at]interfilm.de
The competition is organised by Perspektive hoch 3 e.V., a non-profit, independent and non-party association. Its members are focused on the views of the so-called Third Generation East Germany concerning past, present and future societal issues. In the process, the association sees itself as a platform that initiates and executes projects relating to this generation.
perspektivehochdrei.de
facebook.com/dritte.generation.ost
-----
interfilm Berlin Management GmbH
Tempelhofer Ufer 1a
10961 Berlin
Tel +49 30 25291320
interfilm@interfilm.de
www.interfilm.de
neljapäev, 24. oktoober 2013
Audiovisuaalpärandi päev Maarjamäe lossis
UNESCO
rahvusvahelise audiovisuaalpärandi päeva puhul toimub 26. oktoobril Eesti
Filmiarhiivi, Eesti Filmimuuseumi, Eesti Filmi Instituudi ja Kinoliidu koostöös
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56, Tallinn) filmiteemaline
seminar „Film kui ajalooallikas. Maa- ja linnaelu Eestis ja Soomes 1950.‒1960.
aastatel”.
Seminari programm:
10:00-10:30 Avasõnad
10:30-11:00 Jari Sedergren, PhD (Soome Audiovisuaalarhiiv). Maaelu moderniseerimine Soomes 1950.‒1960. aastatel. Ettekanne baseerub tõsielul põhineval mängufilmil „Ohtlik vabadus“ („Vaarallista vapautta“, režissöör Veikko Itkonen, 1962)
11:00-11:30 Kauko I. Rumpunen, MA (Soome Rahvusarhiiv) Sisepoliitilisest olukorrast Soomes 1950. aastate keskel. Ettekanne baseerub Soome presidendi valimiskampaaniast kõneleval lühifilmil „Rahva nimel“ („Kansakunnan puolesta“, 1955)
11:30-12:00 Kohvipaus
12:00-12:30 Eva Näripea, PhD (Eesti Kirjandusmuuseum). Nõukogude ruumist rahvaruumini: linn ja maa 1950. ja 1960. aastate Eesti filmis.
12:30-13:00 Ivo Juurvee, PhD. Lääne linnaelu kujutamine KGB-spioonifilmis „Valge laev“ (režissöör Kalju Komissarov, Tallinnfilm, 1970)
13:00-14:00 Filmiprogramm:
Katked mängufilmist „Ühe küla mehed“ (režissöör Jüri Müür, Tallinna Kinostuudio, 1961)
Vaateid Soome oludele Eestist. Filmile järgnevad režissöör Jaak Lõhmuse kommentaarid.
Dokumentaalfilm „Tere, tüdrukud!“ (režissöör Valeria Anderson, Tallinna Kinostuudio, 1962), režisöör Valeria Anderson kõneleb filmi sünniloost.
Filmiprogrammi kestus kokku 1 tund.
Konverentsil osalemine on TASUTA.
Kohale saab bussidega 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.
Lisainfo:
Maria Mang
Eesti Filmimuuseumi juhataja
maria.mang@ajaloomuuseum.ee
Tel: 6228 615
Ivi Tomingas
Eesti Filmiarhiivi direktor
ivi.tomingas@ra.ee
Tel: 693 8612
Seminari programm:
10:00-10:30 Avasõnad
10:30-11:00 Jari Sedergren, PhD (Soome Audiovisuaalarhiiv). Maaelu moderniseerimine Soomes 1950.‒1960. aastatel. Ettekanne baseerub tõsielul põhineval mängufilmil „Ohtlik vabadus“ („Vaarallista vapautta“, režissöör Veikko Itkonen, 1962)
11:00-11:30 Kauko I. Rumpunen, MA (Soome Rahvusarhiiv) Sisepoliitilisest olukorrast Soomes 1950. aastate keskel. Ettekanne baseerub Soome presidendi valimiskampaaniast kõneleval lühifilmil „Rahva nimel“ („Kansakunnan puolesta“, 1955)
11:30-12:00 Kohvipaus
12:00-12:30 Eva Näripea, PhD (Eesti Kirjandusmuuseum). Nõukogude ruumist rahvaruumini: linn ja maa 1950. ja 1960. aastate Eesti filmis.
12:30-13:00 Ivo Juurvee, PhD. Lääne linnaelu kujutamine KGB-spioonifilmis „Valge laev“ (režissöör Kalju Komissarov, Tallinnfilm, 1970)
13:00-14:00 Filmiprogramm:
Katked mängufilmist „Ühe küla mehed“ (režissöör Jüri Müür, Tallinna Kinostuudio, 1961)
Vaateid Soome oludele Eestist. Filmile järgnevad režissöör Jaak Lõhmuse kommentaarid.
Dokumentaalfilm „Tere, tüdrukud!“ (režissöör Valeria Anderson, Tallinna Kinostuudio, 1962), režisöör Valeria Anderson kõneleb filmi sünniloost.
Filmiprogrammi kestus kokku 1 tund.
Konverentsil osalemine on TASUTA.
Kohale saab bussidega 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.
Lisainfo:
Maria Mang
Eesti Filmimuuseumi juhataja
maria.mang@ajaloomuuseum.ee
Tel: 6228 615
Ivi Tomingas
Eesti Filmiarhiivi direktor
ivi.tomingas@ra.ee
Tel: 693 8612
reede, 16. november 2012
Kinomajas linastub Eesti esimene helifilm "Päikese lapsed"
Theodor Lutsu 1932. aastal valminud helimängufilmi “Päikese lapsed” filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. Eestis senini helifilmi tegemise kogemus puudus, kui mitte arvestada Konstantin Märska ja Boris Jaanikose 1930. aastal tehtud katsetust - plaadihelifilmi “Kuldämblik”.
“Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. “Päikese lapsed” läks erinevatel andmetel maksma 25 000 - 30 000 Eesti krooni. Filmi finantseerisid Miss Estonia konkursi läbi viinud Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktsioon ja Suomi-Filmi. Filmiti vaheaegadega, kuna võtteid takistasid vihmasadu, pilves ilm ja ajuti ka Miss Estonia tujud. Lint ilmutati ning monteeriti Tartus Theodor Lutsu Filmiproduktsioonis. Filmi häälte sisserääkimine ja sünkroniseerimine toimus peaosatäitjate, Helsingi Eesti Seltsi liikmete ja Soome muusikute osavõtul oktoobris 1932 Suomi-Filmi helistuudios. Järgmine eestikeelne kõne-helimängufilm valmis alles 15 aastat hiljem, see oli Herbert Rappapordi “Elu tsitadellis”.
"Päikese laste" režissöör, operaator ja produtsent on Theodor Luts, stsenaristid Alfred Rüütli, Theodor Luts, Aksella Luts. Peaosades astuvad üles 1932. aasta Miss Estonia Nadežda Peedi-Hoffmann, Elfi/Elfriede Lepp-Strobel ja Ants Eskola (Esperk). Episoodides Miss Estonia 1932
võistlusest osavõtjad, Rahel Olbei tantsutrupp Estonia teatrist ja Pärnu suvitajad.
Filmi pikkus on 47 minutit.
Eesti filmi 100. juubeliaasta üritus saab teoks Eesti Kinoliidu koostöös Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
Sissepääs kinoseansile on tasuta! Avatud on Kinomaja kohvik „Sinilind“.
"Päikese laste" režissöör, operaator ja produtsent on Theodor Luts, stsenaristid Alfred Rüütli, Theodor Luts, Aksella Luts. Peaosades astuvad üles 1932. aasta Miss Estonia Nadežda Peedi-Hoffmann, Elfi/Elfriede Lepp-Strobel ja Ants Eskola (Esperk). Episoodides Miss Estonia 1932
võistlusest osavõtjad, Rahel Olbei tantsutrupp Estonia teatrist ja Pärnu suvitajad.
Filmi pikkus on 47 minutit.
Eesti filmi 100. juubeliaasta üritus saab teoks Eesti Kinoliidu koostöös Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
Sissepääs kinoseansile on tasuta! Avatud on Kinomaja kohvik „Sinilind“.
teisipäev, 25. september 2012
Sõprus näitab Fellini haruldasi filme
Life is a combination of magic and pasta!
3.-14. oktoobrini vältab Sõpruses maailma filmikunsti enim mõjutanud autori Federico Fellini haruldane retrospektiiv, mille raames saab näha pea kõiki meistri tähtteoseid.
Federico Fellini sügavalt isiklikud, imiteerimatud filmid on ainulaadsed kombinatsioonid mälestustest, unenägudest, fantaasiast ja kirest. Fellini oli üks 20 sajandi humanistlikumaid režissööre, kelle unikaalne filmikeel sidus sürreaalse karnevali sotsiaalse kriitikaga.
Federico Fellini teosed pälvisid 12 Oscari nominatsiooni, võites neist 5 ja lisaks veel lugematul hulgal auhindu, millede loetlemine tundub Fellini inimliku soojuse mõõtme kõrval täiesti ebaoluline.
Peale Fellini surma kirjutas kriitik Stanley Kauffmann: "Paljud režissöörid on õnnistanud meid oma kunstiteostega aga ainult Fellini iga film mõjub kui südamest tulnud kingitus parimalt sõbralt".
Fellini retrospektiivi korraldab kino Sõprus oma hea sõbra Tambet Tuisu kaasabil ning Kultuurkapitali toel.
Sõpruse ekraanile heiastuvad maestro Fellini teosed otse 35 mm filmilindilt ja eestikeelse tõlkega:
LA STRADA / TEE (1954)
LA DOLCE VITA / MAGUS ELU (1960)
8 1/2 (1963)
ROMA / FELLINI ROOMA (1972)
AMARCORD (1973)
E LA NAVE VA / JA LAEV SÕIDAB (1983)
Lisaks saab näha dokumentaalfilmi:
FELLINI: I'M A BORN LIAR / FELLINI: MA OLEN SÜNDINUD VALETAJA (2002)
Piletid 4/5 EURO saadaval Sõpruse kassas ja Piletilevis!
Vaata ka www.kinosoprus.ee
Lisainformatsioon:
Tiina Savi
Sõpruse programmijuht
Mob: 53 993411
Email: tiina@kinosoprus.ee
3.-14. oktoobrini vältab Sõpruses maailma filmikunsti enim mõjutanud autori Federico Fellini haruldane retrospektiiv, mille raames saab näha pea kõiki meistri tähtteoseid.
Federico Fellini sügavalt isiklikud, imiteerimatud filmid on ainulaadsed kombinatsioonid mälestustest, unenägudest, fantaasiast ja kirest. Fellini oli üks 20 sajandi humanistlikumaid režissööre, kelle unikaalne filmikeel sidus sürreaalse karnevali sotsiaalse kriitikaga.
Federico Fellini teosed pälvisid 12 Oscari nominatsiooni, võites neist 5 ja lisaks veel lugematul hulgal auhindu, millede loetlemine tundub Fellini inimliku soojuse mõõtme kõrval täiesti ebaoluline.
Peale Fellini surma kirjutas kriitik Stanley Kauffmann: "Paljud režissöörid on õnnistanud meid oma kunstiteostega aga ainult Fellini iga film mõjub kui südamest tulnud kingitus parimalt sõbralt".
Fellini retrospektiivi korraldab kino Sõprus oma hea sõbra Tambet Tuisu kaasabil ning Kultuurkapitali toel.
Sõpruse ekraanile heiastuvad maestro Fellini teosed otse 35 mm filmilindilt ja eestikeelse tõlkega:
LA STRADA / TEE (1954)
LA DOLCE VITA / MAGUS ELU (1960)
8 1/2 (1963)
ROMA / FELLINI ROOMA (1972)
AMARCORD (1973)
E LA NAVE VA / JA LAEV SÕIDAB (1983)
Lisaks saab näha dokumentaalfilmi:
FELLINI: I'M A BORN LIAR / FELLINI: MA OLEN SÜNDINUD VALETAJA (2002)
Piletid 4/5 EURO saadaval Sõpruse kassas ja Piletilevis!
Vaata ka www.kinosoprus.ee
Lisainformatsioon:
Tiina Savi
Sõpruse programmijuht
Mob: 53 993411
Email: tiina@kinosoprus.ee
teisipäev, 18. september 2012
laupäev, 25. august 2012
Konverents "Tagasi "Hukkunud Alpinisti" hotelli" Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 29. augustil
Korraldajad: Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, Tartu Kultuuritehas
1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all valminud ""Hukkunud Alpinisti" hotell" on vahest ainuke Nõukogude Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks.
Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline, dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit
romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu, tegelaskujud, auahne misanstseen ning radikaalne heliriba hulka kirjutajaid, kunstnikke, muusikuid ja subkultuure. Vastuoluline linateos kätkeb niihästi filmi valmimisajastule iseloomulikke kui universaalseid, nii poliitilisi kui metafüüsilisi teemasid:
progressinoole murdumist, külma sõda, tulevikuvisioonide purunemist, uusaegset mütoloogiat, võimusuhteid, moraali ja vaimset sisepagulust totalitaarses süsteemis, jne. Kõike seda ning enamatki püüab hõlmata
ka filmile pühendatud interdistsiplinaarne konverents "Tagasi "Hukkunud Alpinisti" hotelli".
Konverentsi materjalidest ilmub kavakohaselt 2013. aastal artiklikogumik sarjas "Etüüde nüüdiskultuurist".
Kava
11.00
Jaan Ruus: "Siis ja praegu"
Kas tunane ulmefilm andis ennustavaid märke? 1979. a. esiliinastuse retsensiooni ümberkirjutuse vajadusest aastal 2012.
Martin Luiga: "Dialektiline materialism ja ebamaise käsitlus Nõukogude blokis"
Nõukogude ideoloogia jättis religiooni küll ajaloo prügikasti, kuid seevastu oli erinevate paranormaalsuste avastamise ning leiutamise lootus riiklikus ideoloogias pea et selge sõnaga välja kirjutatud. Seoses sellega ei kujunenud Liidus ulmele kunagi läänemaade halvustavat pulp-kuulsust - teaduslik fantastika oli tõsine asi, selle tähtsus kultuuridiskursuses ilmne. Tähelepanu väärib ka nõukogude ideoloogia ning riigiaparaadi kohalolu läbiv tajutavus tolleaegses kirjanduses, võib öelda, et tausta asemel on see tunnetatav otsekui
omaette tegelasena.
Mari Laaniste: "Kusagil Alpides: ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kui fantaasianägemus kaasaegsest Läänest.
Ettekandes vaatlen, kuidas too nõukogude filmitööstuse saavutus, mille sündmustik hargneb "kusagil Alpides", vormib nägemust mittenõukogude maailmast, "lääne pahelisest ühiskonnast".
12.15-12.30 kohvipaus
Greete Põrk: "Tuleviku utoopia, 'mina' ja 'teised' projektsioon filmis "Hukkunud Alpinisti hotell""
Käesolevas tekstis käsitlen filmi "Hukkunud Alpinisti hotell" kui kahe maailma kokkupõrget, uurin kahte vastanduvat tasandit ja nende koostoimel käivituvaid tähendusmehhanisme. 'Mina' ja 'teised' eristus
viitab filmis kirjeldatavale olukorrale, kus süsteemivälises situatsioonis püütakse kasutatada süsteemisisest loogikat.
Kiwa: "Siin on lõpp! Reis algab seal, kus tee lõppeb"
Hotell mägedes on töölaud, isegi operatsioonilaud või katsepolügon, kust on maha lükatud ja kõrvale jäetud kõik üleliigne, nii et nähtavale jääks ainult täieliselt olemuslik või vajalik. Oleva ja olematu vaheline piiritsoon, nagu Shambala budistlikus mütoloogias. Kuidas siseneda hotelli? Kas väljastpoolt, nagu inspektor Glebsky
filmi avakaadrites, või seestpoolt, nagu tulnukad inimkehadesse? Uurin, kuidas võimumehhanismid, mütoloogia, keskkond, helid, utoopiad, kordused, peegeldused ja erinevused - kõik kaardid, mis film kätte
mängib - mõjutavad inimpsüühikat, ja kuidas see omakorda mõjutab Hotelli.
Roomet Jakapi: "Moraalsed valikud ja olendite mitmekesisus"
Ettekandes analüüsitakse inspektor Glebsky tegelaskuju poolt eksplitseeritud moraalseid dilemmasid nüüdisaegsete eetikateooriate valguses. Uurimuse fookuses on inimeksistentsi normatiivsete aluste
rakendatavus teistele arenenud intellektiga olenditele.
Tõnis Kahu: ""Hukkunud Alpinisti" hotell kui küberneetiline süsteem"
Küberneetika esimene, Ühendriikides kerkinud laine uuris1940. aastatel , kuidas mitmesugused süsteemid erinevate tagasisidemehhanismide kaudu toimivad. Kuigi ka mujal maailmas riivas küberneetika kui teadusharu oluliselt humanitaarvaldkonda, oli just NSV Liidus see protsess 1960. aastatel eriti reljeefne - küberneetika oli tegelikult viimane Nõukogude tehno-utoopiline fantaasia, mida peeti realiseeritavaks
isegi läbikukkunud ühiskondliku eksperimendi tingimustes. Strugatskite romaan ja Kromanovi film on selle ambitsiooni kaks näidet.
Janar Ala: "Roxy Hotell"
Plaanin omavahel võrrelda briti ansambli Roxy Music kahte esimest plaati, Roxy Music (1972) ja For Your Pleasure (1973) ning Grigori Kromanovi filmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell." Ja miks? Kõigepealt
tekitas sellise mõtte algusperioodi Roxy Musicu liidri Brian Eno väline sarnasus Sulev Luige kehastatud HAH-i ühe kultuslikuma tegelase Luarvik Luarvikuga. Lisaks objektiivsemad põhjused: glam, 1970ndate
popkultuur N.Liidus ja Läänes, kunstlikkus, film jne. Neid seoseid kahe nimetatud nähtuse vahel on tegelikult väga kerge leida, liigagi kerge. Eesmärgiks ongi luua pigem ilukirjanduslikumad ja hüpoteetilisemad seosed nende kahe platvormi vahel, võib-olla need ka osaliselt ära vahetada.
Berk Vaher: "Nähtamatu mees: du Barnstocre'i pihtimus" [ilukirjanduslik]
Mustkunstnik du Barnstocre on tegelaskuju vendade Strugatskite romaanist ""Hukkunud Alpinisti" hotell"; samanimelisest filmist jäi tegelaskuju välja. Ent kujutlegem ta siiski sinna filmiruumi; mis siis, kui ta ikkagi viibis hotellis, tunnistas ja mõjutas sealseid sündmusi, ise nähtamatuks jäädes?
Paneelvestlus filmitiimi liikmetega: Ilmar Taska, Tõnu Virve, vestlust juhib Jaak Lõhmus.
Järelpidu kohvikus NÄLG, algusega 20.00
Kolmapäev, 29. august, alates kell 20
TAGASI "HUKKUNUD ALPINISTI" HOTELLI
Plaadid:
Tõnis Kahu,
Kiwa,
Berk Vaher,
Roomet Jakapi.
Taustaks must materjal filmi ""Hukkunud alpinisti" hotell" näitlejaproovidega.
1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all valminud ""Hukkunud Alpinisti" hotell" on vahest ainuke Nõukogude Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks.
Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline, dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit
romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu, tegelaskujud, auahne misanstseen ning radikaalne heliriba hulka kirjutajaid, kunstnikke, muusikuid ja subkultuure. Vastuoluline linateos kätkeb niihästi filmi valmimisajastule iseloomulikke kui universaalseid, nii poliitilisi kui metafüüsilisi teemasid:
progressinoole murdumist, külma sõda, tulevikuvisioonide purunemist, uusaegset mütoloogiat, võimusuhteid, moraali ja vaimset sisepagulust totalitaarses süsteemis, jne. Kõike seda ning enamatki püüab hõlmata
ka filmile pühendatud interdistsiplinaarne konverents "Tagasi "Hukkunud Alpinisti" hotelli".
Konverentsi materjalidest ilmub kavakohaselt 2013. aastal artiklikogumik sarjas "Etüüde nüüdiskultuurist".
Kava
11.00
Jaan Ruus: "Siis ja praegu"
Kas tunane ulmefilm andis ennustavaid märke? 1979. a. esiliinastuse retsensiooni ümberkirjutuse vajadusest aastal 2012.
Martin Luiga: "Dialektiline materialism ja ebamaise käsitlus Nõukogude blokis"
Nõukogude ideoloogia jättis religiooni küll ajaloo prügikasti, kuid seevastu oli erinevate paranormaalsuste avastamise ning leiutamise lootus riiklikus ideoloogias pea et selge sõnaga välja kirjutatud. Seoses sellega ei kujunenud Liidus ulmele kunagi läänemaade halvustavat pulp-kuulsust - teaduslik fantastika oli tõsine asi, selle tähtsus kultuuridiskursuses ilmne. Tähelepanu väärib ka nõukogude ideoloogia ning riigiaparaadi kohalolu läbiv tajutavus tolleaegses kirjanduses, võib öelda, et tausta asemel on see tunnetatav otsekui
omaette tegelasena.
Mari Laaniste: "Kusagil Alpides: ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kui fantaasianägemus kaasaegsest Läänest.
Ettekandes vaatlen, kuidas too nõukogude filmitööstuse saavutus, mille sündmustik hargneb "kusagil Alpides", vormib nägemust mittenõukogude maailmast, "lääne pahelisest ühiskonnast".
12.15-12.30 kohvipaus
Greete Põrk: "Tuleviku utoopia, 'mina' ja 'teised' projektsioon filmis "Hukkunud Alpinisti hotell""
Käesolevas tekstis käsitlen filmi "Hukkunud Alpinisti hotell" kui kahe maailma kokkupõrget, uurin kahte vastanduvat tasandit ja nende koostoimel käivituvaid tähendusmehhanisme. 'Mina' ja 'teised' eristus
viitab filmis kirjeldatavale olukorrale, kus süsteemivälises situatsioonis püütakse kasutatada süsteemisisest loogikat.
Kiwa: "Siin on lõpp! Reis algab seal, kus tee lõppeb"
Hotell mägedes on töölaud, isegi operatsioonilaud või katsepolügon, kust on maha lükatud ja kõrvale jäetud kõik üleliigne, nii et nähtavale jääks ainult täieliselt olemuslik või vajalik. Oleva ja olematu vaheline piiritsoon, nagu Shambala budistlikus mütoloogias. Kuidas siseneda hotelli? Kas väljastpoolt, nagu inspektor Glebsky
filmi avakaadrites, või seestpoolt, nagu tulnukad inimkehadesse? Uurin, kuidas võimumehhanismid, mütoloogia, keskkond, helid, utoopiad, kordused, peegeldused ja erinevused - kõik kaardid, mis film kätte
mängib - mõjutavad inimpsüühikat, ja kuidas see omakorda mõjutab Hotelli.
Roomet Jakapi: "Moraalsed valikud ja olendite mitmekesisus"
Ettekandes analüüsitakse inspektor Glebsky tegelaskuju poolt eksplitseeritud moraalseid dilemmasid nüüdisaegsete eetikateooriate valguses. Uurimuse fookuses on inimeksistentsi normatiivsete aluste
rakendatavus teistele arenenud intellektiga olenditele.
Tõnis Kahu: ""Hukkunud Alpinisti" hotell kui küberneetiline süsteem"
Küberneetika esimene, Ühendriikides kerkinud laine uuris1940. aastatel , kuidas mitmesugused süsteemid erinevate tagasisidemehhanismide kaudu toimivad. Kuigi ka mujal maailmas riivas küberneetika kui teadusharu oluliselt humanitaarvaldkonda, oli just NSV Liidus see protsess 1960. aastatel eriti reljeefne - küberneetika oli tegelikult viimane Nõukogude tehno-utoopiline fantaasia, mida peeti realiseeritavaks
isegi läbikukkunud ühiskondliku eksperimendi tingimustes. Strugatskite romaan ja Kromanovi film on selle ambitsiooni kaks näidet.
Janar Ala: "Roxy Hotell"
Plaanin omavahel võrrelda briti ansambli Roxy Music kahte esimest plaati, Roxy Music (1972) ja For Your Pleasure (1973) ning Grigori Kromanovi filmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell." Ja miks? Kõigepealt
tekitas sellise mõtte algusperioodi Roxy Musicu liidri Brian Eno väline sarnasus Sulev Luige kehastatud HAH-i ühe kultuslikuma tegelase Luarvik Luarvikuga. Lisaks objektiivsemad põhjused: glam, 1970ndate
popkultuur N.Liidus ja Läänes, kunstlikkus, film jne. Neid seoseid kahe nimetatud nähtuse vahel on tegelikult väga kerge leida, liigagi kerge. Eesmärgiks ongi luua pigem ilukirjanduslikumad ja hüpoteetilisemad seosed nende kahe platvormi vahel, võib-olla need ka osaliselt ära vahetada.
Berk Vaher: "Nähtamatu mees: du Barnstocre'i pihtimus" [ilukirjanduslik]
Mustkunstnik du Barnstocre on tegelaskuju vendade Strugatskite romaanist ""Hukkunud Alpinisti" hotell"; samanimelisest filmist jäi tegelaskuju välja. Ent kujutlegem ta siiski sinna filmiruumi; mis siis, kui ta ikkagi viibis hotellis, tunnistas ja mõjutas sealseid sündmusi, ise nähtamatuks jäädes?
Paneelvestlus filmitiimi liikmetega: Ilmar Taska, Tõnu Virve, vestlust juhib Jaak Lõhmus.
Järelpidu kohvikus NÄLG, algusega 20.00
Kolmapäev, 29. august, alates kell 20
TAGASI "HUKKUNUD ALPINISTI" HOTELLI
Plaadid:
Tõnis Kahu,
Kiwa,
Berk Vaher,
Roomet Jakapi.
Taustaks must materjal filmi ""Hukkunud alpinisti" hotell" näitlejaproovidega.
reede, 8. juuni 2012
Kadriou muuseumide ühisüritus
Neli Kadriorus paiknevat muuseumi - A. H. Tammsaare, E. Vilde, Peeter I ja Muuseum Miia Milla Manda - kutsuvad 16. juunil iga-aastasele meeleolukale Kadrioru suveõhtule! Sel aastal on teemaks "film ja vanaaegne kinokultuur".
Osaleda saab video tegemise töötoas, kuulata loenguid nii tummfilmi ajaloost kui ka eesti kirjandusklassikute kinoskäimistest, Peeter I ajastupäraste kostüümidega saab lasta teha endast toreda ajastufoto, lisaks kostümeeritud giidide saatel ekskursioonid, näitused ja kontsert.
Sissepääs on prii, Muuseum Miia Milla Mandas soodushinnaga.
Täpne kava http://www.linnamuuseum.ee/kadrioru/
Osaleda saab video tegemise töötoas, kuulata loenguid nii tummfilmi ajaloost kui ka eesti kirjandusklassikute kinoskäimistest, Peeter I ajastupäraste kostüümidega saab lasta teha endast toreda ajastufoto, lisaks kostümeeritud giidide saatel ekskursioonid, näitused ja kontsert.
Sissepääs on prii, Muuseum Miia Milla Mandas soodushinnaga.
Täpne kava http://www.linnamuuseum.ee/kadrioru/
reede, 18. mai 2012
Muuseumiöö 19. mail :„Öös on kino”
Laupäeval, 19. mail 2012 toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks
kell 18-23 ja kauemgi.
Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.
Kino teema on Eesti Filmi juubeliaastal muuseumides igati õigustatud, sest Eestis on kogu aeg olnud muuseumid ja filmid tihedalt seotud.
1896. aastal näidati Eestis esimest korda liikuvaid pilte Tallinna Suurgildi hoones, kus praegu tegutseb Eesti Ajaloomuuseum. Johannes Pääsuke, kes 1912. aastal jäädvustas katselendur Utotškini õhkutõusmise Raadi väljalt, tegi seda Eesti Rahva Muuseumi võetud lubatähe alusel. Tallinnas Maarjamäe lossis on Eesti Filmimuuseum ja Järva-Jaanis kinomuuseum.
Suurgildi hoones näeb muuseumiööl Priit Pärna animatsiooni "1895", Pääsukese tööandja juures Eesti Rahva Muuseumis võib näha nii Ivo Schenkenbergi aardekirstu kui ka rahvusliku mustriga kaunistatud esmaabikapikest. Kadrioru lossis linastuvad aga värsked, koolilaste tehtud filmid Boschi ja Bruegheli näituse ainetel.
Muuseumiöö seekordne lubadus "Öös on kino" saab teoks mitte ainult filme vaadates, vaid näiteks Adamson-Ericu muuseumis ja Karilatsis ise filme tehes, aga ka kunagistesse võttepaikadesse rännates. Paljudes kohtades näeb kohapeal ülesvõetud mängufilme, näiteks Sagadi metsamuuseumis "Minu Lenineid" ja "Baskervillide koera", Nigulistes "Viimset reliikviat", Rahvusraamatukogus aga "Tallinna pimeduses".
Kindlasti on ekraanidel kõige rohkem dokumentaalfilme, saja aasta jooksul on kaasaega filmilindile jäädvustatud igal aastal ja paljudes paikades. Tänu Eesti Filmiarhiivile on kroonikafilmid mäluasutustes
paikkondade ja teemade kaupa muuseumiöö esitluseks valmis.
Avatud on suured ja väiksemad muuseumid sõltumata omandivormist ja valdkonnast ning filmiarhiiv, samuti mõisaid, tuulikuid, villavabrikuid, kirikuid jne.
Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail, kui kõik muuseumid on külastajaile tasuta, soovitame vaadata üle uued ja püsinäitused. Ning laupäevasel Muuseumiööl valida kodule lähim või põnevaima kinovõimalustega mäluasutus ja nautida öös muuseumikino. Kuidas muuseumid kinoteemaga hakkama saavad, kas kino saab näha või "saab kino" hoopis ülekantud tähenduses, on muuseumi sõpradele üllatus.
Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause "Öös on asju", 2010. aasta teema oli "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid".
2011. aastal oli mäluasutustes kokku üle 73500 muuseumiöökülastuse. Toetuse eest täname kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali.
Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.
Kino teema on Eesti Filmi juubeliaastal muuseumides igati õigustatud, sest Eestis on kogu aeg olnud muuseumid ja filmid tihedalt seotud.
1896. aastal näidati Eestis esimest korda liikuvaid pilte Tallinna Suurgildi hoones, kus praegu tegutseb Eesti Ajaloomuuseum. Johannes Pääsuke, kes 1912. aastal jäädvustas katselendur Utotškini õhkutõusmise Raadi väljalt, tegi seda Eesti Rahva Muuseumi võetud lubatähe alusel. Tallinnas Maarjamäe lossis on Eesti Filmimuuseum ja Järva-Jaanis kinomuuseum.
Suurgildi hoones näeb muuseumiööl Priit Pärna animatsiooni "1895", Pääsukese tööandja juures Eesti Rahva Muuseumis võib näha nii Ivo Schenkenbergi aardekirstu kui ka rahvusliku mustriga kaunistatud esmaabikapikest. Kadrioru lossis linastuvad aga värsked, koolilaste tehtud filmid Boschi ja Bruegheli näituse ainetel.
Muuseumiöö seekordne lubadus "Öös on kino" saab teoks mitte ainult filme vaadates, vaid näiteks Adamson-Ericu muuseumis ja Karilatsis ise filme tehes, aga ka kunagistesse võttepaikadesse rännates. Paljudes kohtades näeb kohapeal ülesvõetud mängufilme, näiteks Sagadi metsamuuseumis "Minu Lenineid" ja "Baskervillide koera", Nigulistes "Viimset reliikviat", Rahvusraamatukogus aga "Tallinna pimeduses".
Kindlasti on ekraanidel kõige rohkem dokumentaalfilme, saja aasta jooksul on kaasaega filmilindile jäädvustatud igal aastal ja paljudes paikades. Tänu Eesti Filmiarhiivile on kroonikafilmid mäluasutustes
paikkondade ja teemade kaupa muuseumiöö esitluseks valmis.
Avatud on suured ja väiksemad muuseumid sõltumata omandivormist ja valdkonnast ning filmiarhiiv, samuti mõisaid, tuulikuid, villavabrikuid, kirikuid jne.
Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail, kui kõik muuseumid on külastajaile tasuta, soovitame vaadata üle uued ja püsinäitused. Ning laupäevasel Muuseumiööl valida kodule lähim või põnevaima kinovõimalustega mäluasutus ja nautida öös muuseumikino. Kuidas muuseumid kinoteemaga hakkama saavad, kas kino saab näha või "saab kino" hoopis ülekantud tähenduses, on muuseumi sõpradele üllatus.
KAVA ON INTERNETIS AADRESSIL OO.MUUSEUM.EE
Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause "Öös on asju", 2010. aasta teema oli "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid".
2011. aastal oli mäluasutustes kokku üle 73500 muuseumiöökülastuse. Toetuse eest täname kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali.
teisipäev, 6. märts 2012
Näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini" Tartu Linnamuuseumis
Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. astapäevale pühendatud näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini". Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.
Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).
Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.
Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).
Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).
Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.
Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi
Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.
Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.
Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.
Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).
Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.
Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).
Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).
Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.
Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi
neljapäev, 5. jaanuar 2012
Eesti Film 100 avaüritus Tartus
06.01.2012 16:00 ERMis "Pääsuke rändab, kogub ja hoiab"
KAVA
Piret Õunapuu ja Tiina Tael: Rändamine, kogumine ja hoidmine sada aastat tagasi ja XXI sajandil
Jaak Lõhmus: Foto ja film, J. Pääsuke ja eesti filmiaasta
Andres Keil: Filmiaasta ja Tartu
Kristjan Raba: Noppeid näitustelt "Mees kahe kaameraga", "Meediate piiril", "Sada fotot".
Eesti Rahva Muuseum, Tartu linn, Maailmafilmi Ühing, Eesti Filmi Sihtasutus, filmikompanii Pimik
TUTVUSTUS
Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis.
Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.
Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.
Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.
http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90
KAVA
Piret Õunapuu ja Tiina Tael: Rändamine, kogumine ja hoidmine sada aastat tagasi ja XXI sajandil
Jaak Lõhmus: Foto ja film, J. Pääsuke ja eesti filmiaasta
Andres Keil: Filmiaasta ja Tartu
Kristjan Raba: Noppeid näitustelt "Mees kahe kaameraga", "Meediate piiril", "Sada fotot".
Eesti Rahva Muuseum, Tartu linn, Maailmafilmi Ühing, Eesti Filmi Sihtasutus, filmikompanii Pimik
TUTVUSTUS
Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis.
Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.
Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.
Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.
http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90
Tellimine:
Postitused (Atom)