Tartu piltnike fotonäitus-müük “Vaba teema”

Reedel, 6. detsembril kell 18.00 avatakse Tartus Tiigi Seltsimaja keldri galeriis (Tiigi tn 11) Tartu fotokunstnike näitus-müük „Vaba teema”.

Näitusel pakutakse vaatamiseks viie erineva pildistaja töid. Millised teemad fotodel kujutatud on, selgub alles ürituse pidulikul avamisel. Tööd on erinevad ja omanäolised, kuna tööde autorid on erineva fotograafilise tausta ja tunnetusega. Osalejad pole eelnevalt koos oma fotosid presenteerinud.

Fotod tegid Arp Karm, Kerly Ilves, Mari Jänes, Raili Eller ja Reimo Rebane. Näitusele on valitud fotod, mis on sobilikud kaasa osta kingituseks või oma kodu kaunistamiseks. Osalejad pakuvad oma käsitööd (fotod, postkaardid jms) taskukohaste hindadega.

Näituse korraldavad piltnikud ühiselt oma kuludega, näituseruumiga toetab lahkelt Tiigi Seltsimaja. Näitus-müük on külastajatele tasuta ja eksponeeritud vaid kaks päeva, reedel 6. detsembril 18-21 ja laupäeval 7. detsembril 11-16.

Üritus püüab koondada aktiivseid hobipiltnikke ning pakkuda talvehaku Tartu kultuurimaastikul pisut põnevust. Pealkirjaga “Vaba teema” on kokku võetud näituse autorite erinevus, esitletavad tööd kui ka ürituse formaat.

Lisateave:

Kerly Ilves
5869 8383
kerly@kerlyilves.com
Facebook: vaba teema

Kinoonude filmid "Sisekosmoses"

Veebruari lõpuni on võimalik vaadata "Akadeemik Obruchevi unenägu" ja filmi "Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne", kui külastate suuremaga grupiga näitust "Üks tund sisekosmoses".

Näitus-projekt asub Tartus Lille maja keldris. Külastamine on tasuta, kuid see tuleb eelnevalt registreerida siin:
http://lille.tartu.ee/index.php?page=subpages&parent_id=21

Jaanuaris ehitati Lille Maja linnalaagris osalenud nutikate laste ja rühmitus Nabanemine toel noortekeskuse alustesse keldritesse täiesti omanäoline kosmos-galerii. Selleks, et kunstiteoses peituv lugu, noore kunstniku sisekosmos jõuaks nooreni, teda kõnetaks ja mõtlema paneks, sellekstoimetavad kosmos-galeriis spetsiaalsed giidid, kes, kasutades draamameetodeid, külalisi (sise)kosmoserännakul juhatavad. Näitus avati 17. jaanuaril ning avamist väisanud abilinnapea Tiia Teppan ütles, et Lille Majja on ehitatud justkui pisike omaloominguline AHHAA keskus.

Kosmosest jääb külge põletav säde ning aktuaalseks muutuvad teemad nagu sallivus, vabadus ning küsimus: kes siin elus tegelikult otsustab. Kosmos-galerii jääb avatuks 28.veebruarini ning külalisi ootame  argipäeviti kell 13.00 ja 18.00.

Piilu kosmosesse: http://www.youtube.com/watch?v=spsJ5b3BstU


Projekt on ellu viidud Euroopa Noorte toel.

Tartu Kunstikoolis on avatud näitus "Eesti film koomiksina"

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat  filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis. 41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi
kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid  "Sügisball", "Viimne reliikvia" , "Püha Tõnu kiusamine" ja "Nukitsamees". Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit, ning osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel.

Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Loe ka:
http://kinoonud.blogspot.com/2012/09/eesti-film-koomiksina.html

Visuaalide näitus Gen Klubis

Tere, sina, kes sa valmistad lahedaid visuaale, animatsioone vms.

Kutsun sind osalema ühes väga lahedas ühe-õhtu-näituseprojektis. Kui sa veel kuulnud ei ole, siis tea, et 22.novembril korraldame Genialistide klubis BYOB näitust, mille algatas Rafael Rosendaal 2010.aastal Berliinis. Pärast seda on BYOB üritusi korraldatud ülemaailma väga palju aga
Baltikumis veel mitte. Mõtlesime, et oleks aeg Eesti kaardile viia.

Rohkem infot loe siit:
http://www.byobworldwide.com/about

Mida sa tegema pead:
1) Otsi oma virtuaalsest sahtlist välja lahedad visuaalid (võivad vabalt olla ka mõned sellised, mida on juba varem näitusel esitatud).
2) Otsi kusagilt mõni data-projektor, mida saad üheks õhtuks laenata (kui  kuidagi ei leia, siis meil on mõningad võimalused selles osas aidata)
3) Registreeri end 15. novembriks aadressil tartu@poff.ee või info@tajuruum.ee
4) Tule 22.oktoobril kell 16.00 Genialistide klubisse, vali omale sobiv nurk majas sees või väljas ja me paneme ühiselt su projekti käima. Samal ajal sinuga koos panevad oma visuaale üles ka teised kunstnikud. Kokku tuleb sellest ettenägematu lahe installatsioon. Mida rohkem visuaale, seda
uhkem.


Nii et kiirustage registreeruma, kohtade arv on piiratud!

Ado Vabbe nimeline visuaalse kunsti stipendium

Tartu Kultuurkapital kuulutab välja konkursi Ado Vabbe nimelisele visuaalse kunsti stipendiumile. Ado Vabbe nimeline visuaalse kunsti  stipendium määratakse ühele eesti kunstnikule kunstiteose, kunstiteoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on olulisel määral rikastanud Tartu ja Eesti kunstipilti, lähtudes jooksva aasta, kuid arvestades ka eelnevat loomingut. Stipendiumi määramisel võetakse aluseks töö kunstilised väärtused.

Stipendiumile võivad esitada kandidaate Tartus tegutsevad kunstiga tegelevad või muul viisil kunstiga seotud füüsilised ja juriidilised isikud ning Tartu Linnavalitsus. Stipendiumi võivad taotleda ka kunstnikud.

Stipendiumi suurus on 1000 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2012.

Lisainformatsioon:
http://www.kultuurkapital.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=813&catid=1:uudised&Itemid=191

Fotokunstniku stipendiumi konkurss

ARTPRINT KUULUTAB VÄLJA IGA-AASTASE NOORE FOTOKUNSTNIKU STIPENDIUMI
KONKURSI

Projekti esitamise tähtaeg on teisipäev, 04. detsember 2012.a.

ArtPrint toetab Eesti fotokunsti ning võimaldab ühel noorel kunstnikul teostada oma tööd tasuta ning parimate võimalike lahendustega. Koostöös HP-ga, on konkursi võitjale välja pandud stipendiumi
suure-formaadiliste kunstitrükiste valmistamiseks. Stipendiumi rahaline väärtus on 5000€, mis võimaldab teostada näiteks kümme Proofsec lahendust mõõdus 120x80cm. Stipendiumi ei saa rahas välja võtta.

Stipendiumi sisse kuulub kvaliteetne näituse vormistus, koos professionaalse trükiettevalmistusega. Abistame kunstnikku näituse ülespanekul ning transportimisel.

Et noore kunstniku töid võimalikult paljudele inimestele näidata reisib  näitus vähemalt kolme Eesti linna vahel.Hetkel on kinnitatud 2 galeriid:
• Tallinna Linnagalerii: 25.04-19.05.2012
• Evald Okase Muuseum Haapsalus: Juuli 2013

Pärast näituste lõppu saab kunstnik tööd endale.

ArtPrint hoolitseb näituse kujunduse ning lisamaterjalide tootmise eest -  infotahvlid, pildiallkirjad. Et tagada parim tulemus, teeb ArtPrint koostöös kunstnikuga tema näitusele trükiettevalmistuse ning vajalikud proovitrükid.

Tingimused

Osaleja vanus võib olla kuni 35 eluaastat k.a.
Näituse projekt tuleb esitada koos projektikirjelduse, portfoolio, pildimaterjali ja cv-ga.
Näituseprojekt peab sisaldama:

- Näituse idee seletust ning põhjendust
- Näitusega seotud pildimaterjali ja/või kavandeid

Näituse fotod ei tohi olla esitatud mõne toimunud näituse või projekti raames. Projekt, koos lisamaterjaliga, tuleb saata teisipäevaks 04.12.2012, meiliaadressile info@artprint.ee, või tuua ArtPrinti Galeriisse kohale.

Pilte võib konkursile esitada ainult autor ise. Autor kinnitab, et omab piltide õigusi ning vastutab täielikult võimalike kolmandate osapoolte pretensioonide eest. ArtPrint jätab endale õiguse konkursi tingimusi täpsustada konkursi jooksul.

Täiendav info stipendiumi kohta leiab http://www.artprint.ee/stipendium


info@artprint.ee
+372 53 041 007

Eesti film koomiksina

Eesti Koomiksiselts kutsub kõiki kodumaiseid koomiksiautoreid, aga ka illustraatoreid, disainereid ja käsikirjutajaid osalema projektis “Eesti film koomiksina”.

Ülesandeks on kohandada mistahes autorile endale meeldiv kodumaine film ÜHE LEHEKÜLJE pikkuseks koomiksiks. Rõhutame, et tegemist ei tohi olla lihtsalt staatilise plakatiga, vaid tulemus peab olema koomiks, mis mingil autori valitud moel jutustab filmis toimuva loo.

Filmi valik on vaba, lubatud on nii mängu- dokumentaal- kui animafilmid. Loomulikult ei võimalda üks lehekülg lihtlabast ümberjutustust, eriti oodatud ongi originaalsed ja ootamatud vaatenurgad. Stiilis ja kasutatud töövahendites pole samuti piiranguid, ka võib sama autor esitada mitu tööd.

Osalema on oodatud ka kirjutaja-kunstnik tiimid ning käsikirjutajad, kes võivad oma koomiksi-idee vormistada tekstilise stsenaariumina, lisades sellele soovi korral ka visandi. Kui stsenarist ise ei oska leida oma loole joonistajat, püüavad korraldajad selles osas appi tulla.

Eesti Koomiksiseltsi lähimaks eesmärgiks on koostöös Eesti film 100 toimkonnaga koostada laekunud töödest näitus.
>
Koomiksite vormistamisest:

• Pikkus ja formaat: üks vertikaalne A3 lehekülg
  
• Pildiala suurus leheküljel ehk ala, milles asub tekst ja kogu oluline info: 25,5 cm (laius) x 39 cm (kõrgus)
  
• Värviline või must-valge
  
• Resolutsioon: 300 dpi
  
• Failiformaat: tiff või pdf
  
• Bleed (kui joonis jookseb üle lehekülje serva või kui taustapaber on toonitud): 5mm
  
• Tähtaeg: 30. august 2012
  
• Valmis tööd saata aadressile: koomiksiselts@gmail.com
  
  
  
  
  Veel olulist:
  
• Näituseformaat on A2.
  
• Koomiksit kujundades tuleb kindlasti arvestada, et võimaliku trükisena oleks lehekülje suuruseks A4 (pildialaga 17x26 cm), mis tähendab, et tekstid peavad olema loetavad ja detailid nähtavad ka selles vähendatud formaadis.
  
• Kuidas autor etteantud pildiala liigendab, kas ja kuidas koomiksikaadriteks jagab ning kuidas tekste/pealkirju paigutab, on tema enda otsustada.
  
• Korraldajad jätavad endale õiguse teha laekunud tööde hulgast valik.
  
• Projekti koordineerimine ja jooksva info jagamine toimub lisaks otsekontaktidele ka Facebooki grupis “Eesti Film Koomiksina”
  
  Kontaktisikud:
  Ivar Laus
  Joonas Sildre E
  -mail: koomiksiselts@gmail.com

Lisainfo:
Eesti filmide loend Wikipedias:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend
Eesti mängufilmide nimekiri:
http://www.hot.ee/aloola/eestimangufilmid.html
Üheleheküljelise filmiadapsiooni näide Belgia kunstnikult Leo Timmers:
http://payload.cargocollective.com/1/2/67327/797834/jaws_cinema_rapido.jpg
Näitelehekülg Hollandis koostatud analoogsest koomiksiprojektist:
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhseOmuCyouu8sD11X_PtWoXa70vry5M1JOQ20jPSWnBmHsgBa-8muO8D0kf2SCgFO12nqFMdLBbrfM8nxDxa56stNHoIwGdRHOlLzh8BB4aaCO8VMJNo97jryZXeDoI4SkzB2WgKM-CrE/s1600/IMGP1029%2B900.jpg

Näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini" Tartu Linnamuuseumis

Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. astapäevale pühendatud näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini". Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.

Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.

Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.

Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.

Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).

Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.

Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).

Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).

Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.

Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi

Eesti Film 100 avaüritus Tartus

06.01.2012 16:00 ERMis "Pääsuke rändab, kogub ja hoiab"


KAVA

Piret Õunapuu ja Tiina Tael: Rändamine, kogumine ja hoidmine sada aastat tagasi ja XXI sajandil

Jaak Lõhmus: Foto ja film, J. Pääsuke ja eesti filmiaasta

Andres Keil: Filmiaasta ja Tartu

Kristjan Raba: Noppeid näitustelt "Mees kahe kaameraga", "Meediate piiril", "Sada fotot".

Eesti Rahva Muuseum, Tartu linn, Maailmafilmi Ühing, Eesti Filmi Sihtasutus, filmikompanii Pimik

TUTVUSTUS

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis.

Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.

Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.

Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.

http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90

Nõukogude propaganda filmid ja fotonäitus Riigiarhiivis

Detsembri lõpuni saab Tallinnas Riigiarhiivi galeriis aadressil Maneeži 2 vaadata fotonäitust "Nõukogude propagandafoto pressis 1944-1985" ja pooletunnist propagandafilmide programmi.

Näitus on koostatud filmiarhiivi kogude põhjal ning kajastab meeleolukaid hetki nõukogude elu-olust ning propagandaüritustelt.

Olete lahkelt oodatud tutvuma (korraga mahub filmi vaatama max 10 inimest).

Sissepääs näitusele on tasuta!

Muuseumiöö 15. mail: Öös on lugusid

Laupäeval, 15. mail toimub taas muuseumiöö, mil tasuta on avatud 115 muuseumi üle Eesti.

Tänavuse muuseumiöö sõnum on ÖÖS ON LUGUSID, sellest on inspireeritud ka muuseumiöö üritused ning programmid. Lugemisaastaga haakuv teema toob esile muuseumid kui lugude jutustajad. Muuseumiööl on külastajatel võimalik osa saada kümnetest eriilmelistest üritustest üle Eesti: toimuvad etendused, mängud, lugemised, töö- ja jututoad, kontserdid, korraldatakse temaatilisi ekskursioone.

Üheks eriatraktsiooniks on T-lood: Eesti kirjanike lühipalad, mida saab kuulata mobiiltelefonipõhises audiogiidis Regio T-numbri platvormil.

Tallinnas osalevad muuseumiööl lisaks muuseumidele ka riigiarhiiv, kunstihoone ning kesklinna ajaloolised luteri kirikud, kus samuti toimuvad ringkäigud ning kontserdid. Tallinnas sõidab muuseumide vahel tasuta muuseumiöö buss.

115 osaleva muuseumi muuseumiöö programmi leiate aadressil:
http://oo.muuseum.ee

Eesti muuseumiöö on osa üle-euroopalisest muuseumiööst, mida korraldatakse juba kuuendat korda. Esimest korda toimus üle-eestiline Muuseumiöö 16. mail 2009 ühe Muuseumiaasta suurüritusena. Eestis osales muuseumiööl 100 muuseumi, sellest kujunes Eesti suurim muuseumide ühisüritus. Ainuüksi Tallinnas külastas muuseumiööl muuseume üle 50 000 inimese. Muuseumiöö 2009 võitis ka Tallinna linna kultuuriteo auhinna.

Muuseumiööd korraldab Eesti Muuseumiühing. Muuseumiööd toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Velvet Creative Alliance, Eesti Rahvusringhääling, Hasartmängumaksu Nõukogu, Lugemisaasta, Kuku raadio, Hansabuss, T-number, Regio, Elisa, EMT ja Tele2.

Mariann Raisma, gsm 52 217 02, mariann.raisma@eam.ee
Vahur Puik, gsm 50 34 241, vahur.puik@muuseum.ee

Koomiksibiennaal

16. aprill -16.mai
Kunstikonteineris Kultuuritehases Polymer
Ülase 16/Madara 22 (sama maja kahe tänava vahel)
Koomiksibiennal: http://www.koomiks.edicypages.com/
Galerii Kunstikonteiner : http://www.artcontainer.ee/

Avamine reedel, 16.aprillil
kl 18

Koomiksibiennaal katab suure osa Eesti koomiksimaastikust 35 kohaliku koomiksikunstniku loomingu väljapanekuga, nende hulgas nii zhanritruud kui kontseptuaalsed teosed. Esitletavad tööd on valminud suures osas aastatel 2009-2010, kuid on ka rariteetseid erandeid. Viimaste hulgas on võimalik et Eesti esimene koomiks aastast 1970 Leo Lapinilt, Peeter Alliku koomiksid tema lapsepõlvest kaheksakümnendatel, samuti Andrus Joonase hävitatud loomingu hulka kuuluvate koomiksite tuhk. Ulatusliku ekspositsiooniga on esindatud Eestis elav tuntud Saksa koomiksikunstnik Thomas Scheileke. Uuesti on väljas Joonas Sildre kuraatorinäitus "Graafilised unenäod" ning erinevas vanuseklassis õpilaste tööd -- Joonas Sildre jat Peeter Grossmanni tudengid Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ning Pusa õpilased Pärnu Väiksest Vabakoolist. Koomiksibiennaalist osavõtjad on vana kooli koomiksilabelitest (Pesakond ja Kosmosemutid) kuni esmakordselt esitletavate netikoomiksilabeliteni
(Wabariik ja Mutionu).

Koomiksibiennaali kuraatorid on Elisabeth Salmin ja Sandra Jõgeva.
Koomiksibiennaaliga seoses presenteeritakse kolme trükist:
Koomiksibiennaali kunstnike ühisloominguna valminud "Koomiksiajakirja" esimest numbrit,
Elisabeth Salmini koomiksikogumikku "Simulant ja teised",
Ed Labetski ja Ago Visaku raamatut "Kalevipoeg".
Avamisel valmib kohapeal koomiks stencilitehnikas (Artur Vincent Kerge) ning esinevad kontserdiga Meeland Sepp ja Leho Reiska..

Koomiksibiennaali avamisele järgneb sealsamas
kl 18 30

Kirjanduslike kohtumiste seeria "Üks hullem kui teine" koomiksieri, millel osalevad:
Dmitri Jakovlev ja Jekaterina Dresvjanina (Peterburi rahvusvahelise koomiksifestivali "Boomfest" korraldajad)
David Schilter (Läti koomiksiajakirja Kush! peatoimetaja)
Joskaude Pakalkaite (Londonis resideeruv Leedu koomiksikunstnik, kes esitleb oma
koomiksilabelit Yukimode)
Avantia Damberg (Amsterdamis resideeruv Curacaost pärit Hollandi koomiksikunstnik)
Ingrida Picukane (Eestis resideeruv Läti koomiksikunstnik)
Elina Sildre (Eesti koomiksi-, eriti lastekoomiksikunstnik)
Andreas Trossek ( Eesti kunstiajaloolane ja koomiksiteoreetik)
Moderaatorid on Elisabeth Salmin ja Sandra Jõgeva.

Koomiksibiennaali afterpartyl esinevad:
Taavi ja Indrek (klarnet ja akordion)
Kaarel Malken (mees ja kitarr).

I Koomiksibiennaali toetavad:
Eesti Kultuurikapital
Hollandi Suursaatkond
Edicy

Videokunst Kumus naiseks-olemise teemadel

Kahel laupäeva pärastlõunal, 17. aprillil ja 15. mail kell 15.00 linastub Kumu auditooriumis Soome videokunstiprogramm Take Care (part B). 17. aprillil juhatab programmi sisse Soome videokunstnik Jaana Kokko.

Pooleteise tunni jooksul saab suurel ekraanil näha kuue Soome videokunstniku teoseid, mis käsitlevad erinevaid vaatenurki ja väärtusi seoses naiseks olemisega nii ühiskondlikus kui intiimses sfääris. Videotes tegeletakse näiteks nähtustega nagu hirm, lootus ja vastupanu ning teisalt ühiskondlik-poliitiliste probleemidega nagu võim ja hierarhiad. Videod on soome keeles, inglisekeelsete subtiitritega.

Teemu Mäki. For What? 2009. (5’21’’)
Ingrid Ung. Transam. 2006. (13’)
Jaana Kokko. The Reading Circle. 2010. (32’30’’)
Pirjetta Brander. Rose of the Lawn. 2006. (3’58’’)
Veli Granö. Kirsti. 2002. (4’20’’)
Laura Horelli. A-Bit-to-Bite. 2009. (28’)

Videolinastus on Helsingis Amos Andersoni kunstimuuseumis toimuva Eesti ja Soome kaasaegse kunsti näituse "TAKE CARE - Politics of Emancipation" satelliitüritus. Täpsem info näituse kohta:

http://www.cca.ee/?id=11361&tpl=1060&c_tpl=1048

Osalemine tasuta.

Videoprogramm toimub koostöös AV-Arkkiga.

Lisainfo:

Annika Räim
Kumu kunstimuuseum
Tel 529 4308
annika.raim@ekm.ee