Audiovisuaalpärandi päev Maarjamäe lossis

UNESCO rahvusvahelise audiovisuaalpärandi päeva puhul toimub 26. oktoobril Eesti Filmiarhiivi, Eesti Filmimuuseumi, Eesti Filmi Instituudi ja Kinoliidu koostöös Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56, Tallinn) filmiteemaline seminar „Film kui ajalooallikas. Maa- ja linnaelu Eestis ja Soomes 1950.‒1960. aastatel”.


Seminari programm:

10:00-10:30 Avasõnad

10:30-11:00 Jari Sedergren, PhD (Soome Audiovisuaalarhiiv). Maaelu moderniseerimine Soomes 1950.‒1960. aastatel. Ettekanne baseerub tõsielul põhineval mängufilmil „Ohtlik vabadus“ („Vaarallista vapautta“, režissöör Veikko Itkonen, 1962)

11:00-11:30 Kauko I. Rumpunen, MA (Soome Rahvusarhiiv) Sisepoliitilisest olukorrast Soomes 1950. aastate keskel. Ettekanne baseerub Soome presidendi valimiskampaaniast kõneleval lühifilmil „Rahva nimel“ („Kansakunnan puolesta“, 1955)

11:30-12:00 Kohvipaus

12:00-12:30 Eva Näripea, PhD (Eesti Kirjandusmuuseum). Nõukogude ruumist rahvaruumini: linn ja maa 1950. ja 1960. aastate Eesti filmis.

12:30-13:00 Ivo Juurvee, PhD. Lääne linnaelu kujutamine KGB-spioonifilmis „Valge laev“ (režissöör Kalju Komissarov, Tallinnfilm, 1970)

13:00-14:00 Filmiprogramm:

Katked mängufilmist „Ühe küla mehed“ (režissöör Jüri Müür, Tallinna Kinostuudio, 1961)

Vaateid Soome oludele Eestist. Filmile järgnevad režissöör Jaak Lõhmuse kommentaarid.

Dokumentaalfilm „Tere, tüdrukud!“ (režissöör Valeria Anderson, Tallinna Kinostuudio, 1962), režisöör Valeria Anderson kõneleb filmi sünniloost.

Filmiprogrammi kestus kokku 1 tund.


Konverentsil osalemine on TASUTA.


Kohale saab bussidega 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.


Lisainfo:

Maria Mang

Eesti Filmimuuseumi juhataja

maria.mang@ajaloomuuseum.ee

Tel: 6228 615



Ivi Tomingas

Eesti Filmiarhiivi direktor

ivi.tomingas@ra.ee

Tel: 693 8612

Fotoüritus: Eesti minut

24. veebruaril korraldatakse vabariigi 95. aastapäeva puhul Eestis fotoaktsioon, mille käigus palutakse inimesi teha ühe minuti jooksul, ajavahemikus 13.00 kuni 13.01, foto iseendast või ümbritsevast elust.

MTÜ Eesti Pressifotograafide Liidu ja Riigikantselei korraldatav üritus kannab pealkirja "Eesti minut". Tegemist ei ole fotovõistlusega, vaid eesmärk on jäädvustada Eestit ühes minutis.

Kõik fotod lähevad säilitamiseks Eesti Rahva Muuseumile, samuti hakkab pilte näitama ETV hommikusaade Terevisioon. Üritus tuleb kordamisele viie aasta pärast, kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks. Siis antakse välja ka fotoalbum ja korraldatakse näitus.

Pilt tuleks saata aadressile foto@eestiminut.ee  või laadida üles aadressil www.eestiminut.ee .

Kadriou muuseumide ühisüritus

Neli Kadriorus paiknevat muuseumi - A. H. Tammsaare, E. Vilde, Peeter I ja Muuseum Miia Milla Manda - kutsuvad 16. juunil iga-aastasele meeleolukale Kadrioru suveõhtule! Sel aastal on teemaks "film ja vanaaegne kinokultuur".

Osaleda saab video tegemise töötoas, kuulata loenguid nii tummfilmi ajaloost kui ka eesti kirjandusklassikute kinoskäimistest, Peeter I ajastupäraste kostüümidega saab lasta teha endast toreda ajastufoto, lisaks kostümeeritud giidide saatel ekskursioonid, näitused ja kontsert.

Sissepääs on prii, Muuseum Miia Milla Mandas soodushinnaga.

Täpne kava http://www.linnamuuseum.ee/kadrioru/

Muuseumiöö 19. mail :„Öös on kino”

Laupäeval, 19. mail 2012 toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kell 18-23 ja kauemgi.

Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Kino teema on Eesti Filmi juubeliaastal muuseumides igati õigustatud, sest Eestis on kogu aeg olnud muuseumid ja filmid tihedalt seotud.

1896. aastal näidati Eestis esimest korda liikuvaid pilte Tallinna Suurgildi hoones, kus praegu tegutseb Eesti Ajaloomuuseum. Johannes Pääsuke, kes 1912. aastal jäädvustas katselendur Utotškini  õhkutõusmise Raadi väljalt, tegi seda Eesti Rahva Muuseumi võetud lubatähe alusel. Tallinnas Maarjamäe lossis on Eesti  Filmimuuseum ja Järva-Jaanis kinomuuseum.

Suurgildi hoones näeb muuseumiööl Priit Pärna animatsiooni "1895", Pääsukese tööandja juures Eesti Rahva Muuseumis võib näha nii Ivo Schenkenbergi aardekirstu kui ka rahvusliku mustriga kaunistatud esmaabikapikest. Kadrioru lossis linastuvad aga värsked, koolilaste  tehtud filmid Boschi ja Bruegheli näituse ainetel.

Muuseumiöö seekordne lubadus "Öös on kino" saab teoks mitte ainult filme vaadates, vaid näiteks Adamson-Ericu muuseumis ja Karilatsis ise filme tehes, aga ka kunagistesse võttepaikadesse rännates. Paljudes kohtades näeb kohapeal ülesvõetud mängufilme, näiteks Sagadi  metsamuuseumis "Minu Lenineid" ja "Baskervillide koera", Nigulistes "Viimset reliikviat", Rahvusraamatukogus aga "Tallinna pimeduses".

Kindlasti on ekraanidel kõige rohkem dokumentaalfilme, saja aasta  jooksul on kaasaega filmilindile jäädvustatud igal aastal ja paljudes paikades. Tänu Eesti Filmiarhiivile on kroonikafilmid mäluasutustes
paikkondade ja teemade kaupa muuseumiöö esitluseks valmis.

Avatud on suured ja väiksemad muuseumid sõltumata omandivormist ja  valdkonnast ning filmiarhiiv, samuti mõisaid, tuulikuid, villavabrikuid, kirikuid jne.

Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail, kui kõik muuseumid on külastajaile tasuta, soovitame vaadata üle uued ja püsinäitused. Ning laupäevasel Muuseumiööl valida kodule lähim või põnevaima kinovõimalustega mäluasutus ja nautida öös muuseumikino. Kuidas muuseumid kinoteemaga hakkama saavad, kas kino saab näha või "saab kino" hoopis ülekantud tähenduses, on muuseumi sõpradele üllatus.

KAVA ON INTERNETIS AADRESSIL OO.MUUSEUM.EE

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal,  kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist  muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause "Öös on asju", 2010. aasta teema oli "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid".

2011. aastal oli mäluasutustes kokku üle 73500 muuseumiöökülastuse. Toetuse eest täname kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali.

Digitalgud

5.-15. maini toimuvad Eesti mäluasutuste ühised digitalgud. See on teadaolevalt esimene omataoline ettevõtmine, kus osalevad nii muuseumid, raamatukogud kui arhiivid. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks neid tulevikus kergem leida ja kasutada.

Digitalgute lehekülg Facebookis (www.facebook.com/Digitalgud) avalikustatakse Teeme Ära kampaania talgupäeva, 5. mai esimestel hetkedel. Sellest alates kümne päeva jooksul on kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud pilte, mis kujutavad maastikke, vaateid, tänavaid, maju täpsustamata asukohtades. Lisaks fotodele vajavad tuvastamist ka mõned maalid, kaardid ja filmikaadrid. Kuivõrd tegu on arhiivimaterjalidega, palume enne digitalgupiltide kasutamist mistahes muudel eesmärkidel peale tuvastamise võtta ühendust neid säilitava mäluasutusega.

Meie esimeste talgute teemaks on Eestimaa kohad. Kutsume kõiki inimesi julgelt oma ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt detaile ja vihjeid otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis,
kui keegi on seda juba pakkunud - see suurendab meie jaoks saadud info kaalu. Postitustena Digitalgute lehe seinale on väga oodatud fotod tuvastatud kohtadest tänapäeval. Tuleb arvestada ka võimalusega, et mõni pilt ei olegi tehtud praeguse Eesti Vabariigi territooriumil, vaid näiteks vanal Liivimaal või Narva jõe tagustel aladel. Sestap on oluline iga nüanss, mis meid pildil kujutatu täpsustamisele lähemale aitab.

Kõigi talguliste vahel loosime välja osalevate mäluasutuste meeneid. Loosimine leiab aset 17. mail ning õnnelikud võivad oma meenetele järele minna nii digitalgutel kui Muuseumiööl osalevatesse mäluasutusse Tallinnas või Tartus. Kõige tõhusama sisulise panusega esinenud talgulistel on lootust eriauhindadele.

Info: Kadri Tüür, tyyr@ut.ee

Muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis, 19. mail

Laulud:
18.00 - 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval
18.30 - ... Lasteprogramm "Jänes hüppas kitse". Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 - 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides

Filmid:
18.00 - 18.20 "Valgõ härg" (2009) - Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 - 18.45 Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 - 19.30 Janno Simm "Sügis Obi jõel" (2004)
19.35 - 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas. (2009) Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 - 20.20 "From Finland with love" (2010) - Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti
Kirjandusmuuseumis.
20.25 - 20.45 Helga Meriste "Kallis Paul" - väike lugu Eesti ajaloost (2007)
20.45 - 21.30 Andres Kuperjanov, Mare Kõiva "Täheonu" (1998) - film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 - 22.15 Aado Lintrop "Lõunaudmurdi palvused" (2004) - tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest

Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.

Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
Siret Rootsi graafikanäitus "Lugu"

Info: Maarja Aigro, tel. 7377 733

Näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini" Tartu Linnamuuseumis

Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. septembrini vaadata Eesti filmi 100. astapäevale pühendatud näitust "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini". Näitus esitleb Tartut kui Eesti filmi- ja kinolinna läbi 20. sajandi.

Lisaks näitusele näeb muuseumis Tartu teemalisi filme iga kuu esmese nädala neljapäeval kella 16st.

Tartut võib julgesti nimetada Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel just Tartus.

Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus. Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil 1912 (u.k.j). Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.

Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil, kuna II maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias. Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud "Noored kotkad" loojana (1927).

Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul Tartus tegutsenud kinodest. Sajandi alguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena. II maailmasõja eelse suure kinohuvi ja kinode rohkuse kõrvale on meil tänapäeval panna vaid regulaarkinod Ekraan ja Cinamon Tartu ning festivali- ja väärtfilmikinoks kujunenud Athena.

Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).

Näituse meeskond: kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum); konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool); kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo); filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).

Näituse valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.

Täiendav info:
Marge Rennit,
marge.rennit@katarina.ee
tel 746 1900, mob 525 6411
Tagasi

Tammsaare ja tammsaarelik filmis

1.märtsil, A. H. Tammsaare surma-aastapäeval, alustame filmiaasta puhul filmiürituste sarjaga "Tammsaare ja tammsaarelik filmis".

Esimene jutu- ja filmiõhtu keskendub kirjandusteksti ja filmi suhtele.

1. märtsil räägivad filmi "Indrek" stsenaariumiga seotud segadustest ja filmist enesest Mats Traat ja Arvo Kruusement. Üritustesarja avab ning õhtut modereerib Jaak Lõhmus.

Algus kell 17.00. Sissepääs muuseumipiletiga!

Kogu üritustesarja kava on leitav meie koduleheküljelt
http://linnamuuseum.ee/tammsaare/files/2012/02/FILMIAASTAX.pdf

Olete oodatud!

A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn 10125
Tel. 6013111/ 55583269
www.linnamuuseum.ee/tammsaare

Muuseumiöö 15. mail: Öös on lugusid

Laupäeval, 15. mail toimub taas muuseumiöö, mil tasuta on avatud 115 muuseumi üle Eesti.

Tänavuse muuseumiöö sõnum on ÖÖS ON LUGUSID, sellest on inspireeritud ka muuseumiöö üritused ning programmid. Lugemisaastaga haakuv teema toob esile muuseumid kui lugude jutustajad. Muuseumiööl on külastajatel võimalik osa saada kümnetest eriilmelistest üritustest üle Eesti: toimuvad etendused, mängud, lugemised, töö- ja jututoad, kontserdid, korraldatakse temaatilisi ekskursioone.

Üheks eriatraktsiooniks on T-lood: Eesti kirjanike lühipalad, mida saab kuulata mobiiltelefonipõhises audiogiidis Regio T-numbri platvormil.

Tallinnas osalevad muuseumiööl lisaks muuseumidele ka riigiarhiiv, kunstihoone ning kesklinna ajaloolised luteri kirikud, kus samuti toimuvad ringkäigud ning kontserdid. Tallinnas sõidab muuseumide vahel tasuta muuseumiöö buss.

115 osaleva muuseumi muuseumiöö programmi leiate aadressil:
http://oo.muuseum.ee

Eesti muuseumiöö on osa üle-euroopalisest muuseumiööst, mida korraldatakse juba kuuendat korda. Esimest korda toimus üle-eestiline Muuseumiöö 16. mail 2009 ühe Muuseumiaasta suurüritusena. Eestis osales muuseumiööl 100 muuseumi, sellest kujunes Eesti suurim muuseumide ühisüritus. Ainuüksi Tallinnas külastas muuseumiööl muuseume üle 50 000 inimese. Muuseumiöö 2009 võitis ka Tallinna linna kultuuriteo auhinna.

Muuseumiööd korraldab Eesti Muuseumiühing. Muuseumiööd toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Velvet Creative Alliance, Eesti Rahvusringhääling, Hasartmängumaksu Nõukogu, Lugemisaasta, Kuku raadio, Hansabuss, T-number, Regio, Elisa, EMT ja Tele2.

Mariann Raisma, gsm 52 217 02, mariann.raisma@eam.ee
Vahur Puik, gsm 50 34 241, vahur.puik@muuseum.ee