Meil on ääretult hea meel pakkuda noortele filmihuvilistele Pärnust ja Pärnumaalt põnevat töötuba, mille jooksul valmib lühifilm.
Selle jaoks ei ole muud vaja, kui ideed või liituda mõne ideega, tegemisindu ja filmihuvi.
Filmitöötoa läbiviija on ungari filmirežissöör Edina Csüllög, kes on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis, on juhatuse liige MTÜ Nisi Masa Estonia-s, teinud mitmeid lühifilme ning saanud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Filmitöötuba toimub gruppides ehk iga grupi peale on vajalik tehnika ja arvuti.
Aeg: 8.-9. ja 15.-16. november
Kus: Pärnu Keskraamatukogu ja mujal Pärnus
Vanus: 14-18, grupp kuni 12 inimest
Maksumus: 10 eurot (katab töötoaga kaasnevad lisakulud)
Orienteeruv ajakava:
Esimene päev 8. november: tutvumine, sissejuhatus, stsenaariumikirjutamine
Teine päev 9. november: shotlist, režiistsenaarium, võtteplaani koostamine
Vahepeal: Suhtleme noortega emaili teel ja hoiame silma peal, kuidas ettevalmistused sujuvad.
Kolmas päev . 15 november: võttepäev
Neljas päev 16. november: montaaž, kokkuvõtted
- Grupitöö tulemusena tekivad filmid
- Oskused stsenaariumikirjutamises, planeerimises, filmimises ja montaažis
Tähtaeg: 1. november
Lisainfo:
http://www.kah.ee/kutse-filmitootuppa/
Merli Antsmaa, merli.antsmaa@gmail.com
Filmitöötoale paneb õla alla: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Keskraamatukogu.
Kuvatud on postitused sildiga pärnu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pärnu. Kuva kõik postitused
reede, 31. oktoober 2014
neljapäev, 28. juuni 2012
XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival
Kas ajast, milles elame praegu, on võimalik ette astuda? Albert
Einstein vastaks, et ärge soovige võimatut. Tõeline elufilmija
aga peab suutma olla oma ajast ees. Ta peab ette nägema
dramaatiliste hetkede tulekut. Ta peab nende jäädvustamiseks
kaamera õiges kohas ning õigel ajal käivitama. Ehk teisisõnu -
dokumentalisti rakurss peab olema valitud juba enne, kui hakatakse
tegema ajalugu…
XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali meeskond annab teada, et õige aeg on tulla Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse juba algaval nädalavahetusel, et saada festivalipassi ja trükilõhnalise kataloogi omanikuks. Enamik linateoste autoreid on lubanud samuti õigel ajal ehk siis esmaspäeva jooksul Pärnusse kohale jõuda. 2.juuli õhtul kell 21.00 kõlab Uue Kunsti Muuseumis võimas meestelaul, millega avame juubeliaastale EESTI FILM 100 pühendatud festivali.
Pärnu võib uhke olla, et on saanud olla meie rahvusliku filmikunsti hälliks. Kui kõige esimesed filmivõtted tegi 1912.aastal Johannes Pääsuke Tartus, siis juba 1913.aastal jäid filmilindile ka Tallinn ning Pärnu. Tallinnas Estonia teater, Pärnus aga Endla teatrimaja. Endla rõdult kuulutas viis aastat hiljem Hugo Kuusner välja Eesti Vabariigi. Vaatad hüplevat filmipilti ja mõtled - kas pole vaimustav see suvepäev, kui vastvalminud teatri eest voolab läbi laulupeoliste rõõmus rongkäik, lipud lahedalt lehvimas! See mitmekordselt sümboolne kaader, esimene liikuv pilt Pärnust, ongi meie XXVI festivali tunnuskujund. On ju juubeliaasta EESTI FILM 100!
Juubelid on ikka erilised, sajanda sünnipäeva tähistamine eriti. Meie hulgas pole ühtki saja-aastast filmiloojat, ent eelmiste põlvkondade poolt loodu elab meis edasi oma vaiksel, eestilikul viisil. Mis oleks meie dokumentalistika täna, kui kolmekümnendatel aastatel poleks Kostantin Märska ja Theodor Luts jäädvustanud oma poeetiliste kaameratega Osmussaart ning Ruhnut? Nende meeste filmidest terendab vastu sama tugev armastus oma kodumaa looduse ja rahva vastu kui maailmakino ühe suurima meistri Robert Flaherty imetlus inimese ning looduse ühtekuuluvusest Araani saartel. Iirlastel käib võitlus Atlandi ookeaniga, meie Läänemeri on hoopis tagasihoidlikum. Ja tagasihoitumad on ka meie, põhjamaalaste, tunded ning …. kunst.
Palusin juubeliaastal tulla välismaa kolleegide filme hindama eesti dokumentalistika elavaid klassikuid Andres Sööti, Mati Põldret, Enn Sädet, Valentin Kuiki ning Arvo Ihot. Minu meelest sai kokku täitsa autoriteetne žürii. Nimetatud meistrid on vändanud tõsielufilme nii kodu- kui välismaal. Ei saa öelda, et filmitegemine oleks sport, kus kodustaadionil on lihtsam edu saavutada. Tõsine dokumentalist tegeleb elu süvaprobleemidega ning oma pikale eluteele tagasi vaadates võime me, elufilmijad, täna tõdeda, et enamik probleeme on sarnased üle kogu maailma. Seda kinnitab oma värskes suurteoses "Elagu antipoodid!" ka meie vene kolleeg Viktor Kossakovski. Asjata ei valinud me festivali avafilmiks just seda teost.
Ning sugugi mitte juhuslikult ei saanud sellesuvise Pärnu filmifestivali peateemaks "Elu Venemaal". Meedia hoolitseb järjekindlalt selle eest, et meie silme ees terendaks vastuseis Kremli ning Moskva tänavate vahel. Ent kuidas elab vene inimene teisel pool Peipsit? Mida tema mõtleb, kuhu tema astub, keda ta armastab ja keda vihkab, kuidas temas sünnib ootus ja sureb lootus? Oleme ju naabrid, kellel tuleb ühel ning samal ajal elada üha väiksemaks jääval planeedil. Miks siis mitte paremini üksteist tundma õppida?
Mark Soosaar,
festivali pealik
XXVI Pärnu Filmifestival
2 - 8. juulil Pärnus
9 - 22. juulil üle Eesti
Rohkem infot ja kava: www.chaplin.ee
Veel infot festivali kohta Kuus filmi teemal "Elu Venemaal" võistlevad 2-7.juulil ETV ekraanil, auhinnaööst teeb otseülekande Eesti Televisioon laupäeval, 7.juulil kell 22.40 - 23.50, telefonihääletusel selgub Eesti Rahva Auhinna võitja.
Pärnu Raekojas, Mudaravilas ja Uue Kunsti Muuseumis paiknevatele ekraanidele ilmub 2 - 8.juulil ca 80 dokfilmi. Filme hindavad kolm žüriid: eesti dokumentalistid kaaluvad välismaa kolleegide filme, varasemate festivalide võitjad Srdjan Sarenac Serbiast, Jerzy Sladkowski Rootsist ning Itamar Chen Iisraelist valivad välja parima eesti filmi ning Pärnu kooliõpilaste žürii annab auhinna parimale lastefilmile. Festivali peateemal "Elu Venemaal" etendub Pärnus tosinkond tõsielufilmi. Vene inimene on fookuses ka mitmes eesti filmis, mis kandideerivad parima kodumaise ekraanitöö aupalgale. Ööseanssidel Pärnu raekojas etenduvad filmid eriti keerulistel teemadel. Need on uurimused protsessidest inimese alateadvuses, mis sünnitavad vägivalda, prostitutsiooni ja pornograafiat. Tegemist on filmidega, milles autorid tungivad siiani avalikkuse suletud sfääridesse. Ikka selle nimel, et igaühel meist oleks lihtsam oma hinge varjupoolega toime tulla.
Pärast auhinnatud filmide esitlemist pühapäeval, 8.juulil Pärnus, läheb festival rändama teistesse Eesti linnadesse ja saartele.
Meie plaan on valikkavadega jõuda:
Otepääle 9 - 12. juulil,
Viljandisse 13 - 15. Juulil,
Heimtalisse 13 - 15.juulil,
Haapsallu 16 - 18.juulil
Kihnu 17 - 18.juulil,
Vormsile 19 - 21.juulil
Filmide autoritega püüame aga juba varem maale sõita. Toomanina võrgukuuris oleme 6 - 7. juulil ning Manija saarekeskuses 6. ja 14. juulil.
Täpsem info festivali filmikava kohta: www.chaplin.ee/filmfestival
Festivali keskus asub Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, telefon 44 30772.
XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali meeskond annab teada, et õige aeg on tulla Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse juba algaval nädalavahetusel, et saada festivalipassi ja trükilõhnalise kataloogi omanikuks. Enamik linateoste autoreid on lubanud samuti õigel ajal ehk siis esmaspäeva jooksul Pärnusse kohale jõuda. 2.juuli õhtul kell 21.00 kõlab Uue Kunsti Muuseumis võimas meestelaul, millega avame juubeliaastale EESTI FILM 100 pühendatud festivali.
Pärnu võib uhke olla, et on saanud olla meie rahvusliku filmikunsti hälliks. Kui kõige esimesed filmivõtted tegi 1912.aastal Johannes Pääsuke Tartus, siis juba 1913.aastal jäid filmilindile ka Tallinn ning Pärnu. Tallinnas Estonia teater, Pärnus aga Endla teatrimaja. Endla rõdult kuulutas viis aastat hiljem Hugo Kuusner välja Eesti Vabariigi. Vaatad hüplevat filmipilti ja mõtled - kas pole vaimustav see suvepäev, kui vastvalminud teatri eest voolab läbi laulupeoliste rõõmus rongkäik, lipud lahedalt lehvimas! See mitmekordselt sümboolne kaader, esimene liikuv pilt Pärnust, ongi meie XXVI festivali tunnuskujund. On ju juubeliaasta EESTI FILM 100!
Juubelid on ikka erilised, sajanda sünnipäeva tähistamine eriti. Meie hulgas pole ühtki saja-aastast filmiloojat, ent eelmiste põlvkondade poolt loodu elab meis edasi oma vaiksel, eestilikul viisil. Mis oleks meie dokumentalistika täna, kui kolmekümnendatel aastatel poleks Kostantin Märska ja Theodor Luts jäädvustanud oma poeetiliste kaameratega Osmussaart ning Ruhnut? Nende meeste filmidest terendab vastu sama tugev armastus oma kodumaa looduse ja rahva vastu kui maailmakino ühe suurima meistri Robert Flaherty imetlus inimese ning looduse ühtekuuluvusest Araani saartel. Iirlastel käib võitlus Atlandi ookeaniga, meie Läänemeri on hoopis tagasihoidlikum. Ja tagasihoitumad on ka meie, põhjamaalaste, tunded ning …. kunst.
Palusin juubeliaastal tulla välismaa kolleegide filme hindama eesti dokumentalistika elavaid klassikuid Andres Sööti, Mati Põldret, Enn Sädet, Valentin Kuiki ning Arvo Ihot. Minu meelest sai kokku täitsa autoriteetne žürii. Nimetatud meistrid on vändanud tõsielufilme nii kodu- kui välismaal. Ei saa öelda, et filmitegemine oleks sport, kus kodustaadionil on lihtsam edu saavutada. Tõsine dokumentalist tegeleb elu süvaprobleemidega ning oma pikale eluteele tagasi vaadates võime me, elufilmijad, täna tõdeda, et enamik probleeme on sarnased üle kogu maailma. Seda kinnitab oma värskes suurteoses "Elagu antipoodid!" ka meie vene kolleeg Viktor Kossakovski. Asjata ei valinud me festivali avafilmiks just seda teost.
Ning sugugi mitte juhuslikult ei saanud sellesuvise Pärnu filmifestivali peateemaks "Elu Venemaal". Meedia hoolitseb järjekindlalt selle eest, et meie silme ees terendaks vastuseis Kremli ning Moskva tänavate vahel. Ent kuidas elab vene inimene teisel pool Peipsit? Mida tema mõtleb, kuhu tema astub, keda ta armastab ja keda vihkab, kuidas temas sünnib ootus ja sureb lootus? Oleme ju naabrid, kellel tuleb ühel ning samal ajal elada üha väiksemaks jääval planeedil. Miks siis mitte paremini üksteist tundma õppida?
Mark Soosaar,
festivali pealik
XXVI Pärnu Filmifestival
2 - 8. juulil Pärnus
9 - 22. juulil üle Eesti
Rohkem infot ja kava: www.chaplin.ee
Veel infot festivali kohta Kuus filmi teemal "Elu Venemaal" võistlevad 2-7.juulil ETV ekraanil, auhinnaööst teeb otseülekande Eesti Televisioon laupäeval, 7.juulil kell 22.40 - 23.50, telefonihääletusel selgub Eesti Rahva Auhinna võitja.
Pärnu Raekojas, Mudaravilas ja Uue Kunsti Muuseumis paiknevatele ekraanidele ilmub 2 - 8.juulil ca 80 dokfilmi. Filme hindavad kolm žüriid: eesti dokumentalistid kaaluvad välismaa kolleegide filme, varasemate festivalide võitjad Srdjan Sarenac Serbiast, Jerzy Sladkowski Rootsist ning Itamar Chen Iisraelist valivad välja parima eesti filmi ning Pärnu kooliõpilaste žürii annab auhinna parimale lastefilmile. Festivali peateemal "Elu Venemaal" etendub Pärnus tosinkond tõsielufilmi. Vene inimene on fookuses ka mitmes eesti filmis, mis kandideerivad parima kodumaise ekraanitöö aupalgale. Ööseanssidel Pärnu raekojas etenduvad filmid eriti keerulistel teemadel. Need on uurimused protsessidest inimese alateadvuses, mis sünnitavad vägivalda, prostitutsiooni ja pornograafiat. Tegemist on filmidega, milles autorid tungivad siiani avalikkuse suletud sfääridesse. Ikka selle nimel, et igaühel meist oleks lihtsam oma hinge varjupoolega toime tulla.
Pärast auhinnatud filmide esitlemist pühapäeval, 8.juulil Pärnus, läheb festival rändama teistesse Eesti linnadesse ja saartele.
Meie plaan on valikkavadega jõuda:
Otepääle 9 - 12. juulil,
Viljandisse 13 - 15. Juulil,
Heimtalisse 13 - 15.juulil,
Haapsallu 16 - 18.juulil
Kihnu 17 - 18.juulil,
Vormsile 19 - 21.juulil
Filmide autoritega püüame aga juba varem maale sõita. Toomanina võrgukuuris oleme 6 - 7. juulil ning Manija saarekeskuses 6. ja 14. juulil.
Täpsem info festivali filmikava kohta: www.chaplin.ee/filmfestival
Festivali keskus asub Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, telefon 44 30772.
kolmapäev, 10. veebruar 2010
Talviseid maasikaid südasuviselt Pärnu Filmifestivalilt
Valikut parimatest Pärnu Filmifestivali filmidest näeb 10. ja 17. veebruaril Tallinnas, KUMU dokumentaalsarja raames ning 18. ja 19. veebruaril Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.
Esimesel päeval nii Tallinnas kui Tartus näitame keskkonnateemalisi filme, linastuvad Robert Harding Pittmani film "TAMM NR. 419" ja Lars Edmani ning William Johanssoni dokumentaalne uurimus "MÜRGINE MÄNGUMAA". Selle kava esimene linateos pajatab 400-aastase tamme ümberistutamisest Kalifornias. Teine dokk aga räägib Rootsi firmast, kes vedas oma mürgised tootmisjäätmed Tšiili, mis põhjustas sadade kohalike inimeste raske haigestumise.
Teise päeva kava kätkeb kolme haaravat lühifilmi ning tipneb täispika ekraaniportreega.
Fabian Daub ja Andreas Gräfenstein Saksamaalt võitsid Pärnu Filmifestivalil peaauhinna Alam-Sileesia söekaevanduses filmitud looga "MAHAJÄETUD". Sealsed kaevandused on kõik suletud ning maa alla minek rangelt keelatud. Lukasz ja tema vanem vend Jacek kaevavad sütt keeldudest hoolimata ning oma elu tõsisesse ohtu seades. Raske majandusolukord paneb neid otsima tööd ning leiba. Vennad ei hooli politseist, kes seaduserikkujaid pidevalt jälitavad.
Parima audiovisuaalse jäädvustuse eest auhinna võitnud Supriyo Sen'i film "WAGAH" portreteerib aga India ja Pakistani vahelist väravat, mis on ainus ületuskoht 1000-kilomeetrisel piirilõigul. Mõlemal poolel kogunevad tuhanded inimesed õhtuti vaatama piiri sulgemise rituaali. Mida aga tähendab kahe rahva lahutamine, sellest annab filmi autor teada poisikeste suu läbi, kes müütavad piiriväravate juures DVD-kettaid ning saavad päris hästi aru suures ilmas toimuvast.
Kolmandaks lühifilmiks on itaallase Diego D'Innocenzo film "PÜHITSETUD TANTSIJA". See on haarav portree 15-aastasest poisist Biswajitist, kes elab väikeses savionnis India külas Dimirisenas. Ta on üks neist lastest, kes on üles kasvanud pühakojas ning maast-madalast õppinud koos teiste poistega tantsima Shiva auks. Vastavalt grimeerituna ning naiste riietuses esindavad nad Shiva armukesi. Iga Biswajiti päev möödub väsitavates treeningutes. Kuid tema Gotipua periood hakkab läbi saama ning peagi lahkub noormees templist. Tal on raske ette kujutada elu väljaspool pühakoda. Biswajit palub jumalat, et see juhiks teda uuel teel. Film võitis auhinna parima põlisrahvaste jäädvustamise eest.
Pärnu Filmifestivali valikkava lõpetab Eesti Rahva Auhinna võitnud täispikk portreefilm "LENNATES ÜHE MOOTORIGA". Ameeriklane Joshua Weinsteini jäädvustas Indiast pärit doktor Sharadkumar Dicksheet'i, kes on plastilise kirurgia tipptegija. Ta elab New Yorgis ja liigub ringi ratastoolis. Poolest kehast halvatuna on ta võidelnud vähiga, meest on tabanud ka mitu infarkti. Kord aastas lendab doktor Dicksheet oma sünnimaale Indiasse, kus teeb tasuta plastilisi operatsioone sünnitraumast moondunud näoga lastele. See väga südamlik film jutlustab hoolivusest ja ligimese aitamisest. Filmil on eestikeelsed subtiitrid.
Valikut festivali paremikust näeb veebruaris reedeti kell 18.00 ka Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis. Täpsem programm Pärnus etenduvatest filmidest muuseumi kodulehelt http://www.chaplin.ee
Kõik seansid on tasuta.
Lisainfo ja pressifotod:
Vaiko Edur
Pärnu Filmifestivali programmijuht
vaiko@chaplin.ee
Tel: 4430772
****************
KAVA
10. veebruar kell 18.00 KUMU auditooriumis
18. veebruar kell 18.00 Eesti Rahva Muuseumis
TAMM NR. 419
Autor Robert Harding Pittman, USA/Saksamaa, 2006, 40 min.
Parim keskkonnateemaline film 22. festivalil 2008.a.
MÜRGINE MÄNGUMAA
Autorid Lars Edman ja William Johansson, Rootsi, 2009, 72 min.
Parim keskkonnateemaline film 23. festivalil 2009.aastal.
17. veebruar kell 18.00 KUMU auditooriumis
19. veebruar kell 18.00 Eesti Rahva Muuseumis
MAHAJÄETUD
Autorid Fabian Daub ja Andreas Gräfenstein, Saksamaa (filmitud Poolas),
2008, 13 min.
Festivali peaauhind aastal 2009.
WAGAH
Autor Supriyo Sen, Saksamaa (filmitud Indias ja Pakistanis), 2008, 14 min.
Auhind parima teadusliku audiovisuaalse jäädvustuse eest 2009. aastal.
PÜHITSETUD TANTSIJA
Autor Diego D'Innocenzo, Itaalia (filmitud Indias), 2008, 30 min.
Auhind parima film põlisrahvaste jäädvustamise eest 2009. aasta festivalil.
LENNATES ÜHE MOOTORIGA
Autor Joshua Weinstein, India/USA, 2008, 52 min.
Eesti Rahva Auhind 23. festivalil 2009. aastal.
Esimesel päeval nii Tallinnas kui Tartus näitame keskkonnateemalisi filme, linastuvad Robert Harding Pittmani film "TAMM NR. 419" ja Lars Edmani ning William Johanssoni dokumentaalne uurimus "MÜRGINE MÄNGUMAA". Selle kava esimene linateos pajatab 400-aastase tamme ümberistutamisest Kalifornias. Teine dokk aga räägib Rootsi firmast, kes vedas oma mürgised tootmisjäätmed Tšiili, mis põhjustas sadade kohalike inimeste raske haigestumise.
Teise päeva kava kätkeb kolme haaravat lühifilmi ning tipneb täispika ekraaniportreega.
Fabian Daub ja Andreas Gräfenstein Saksamaalt võitsid Pärnu Filmifestivalil peaauhinna Alam-Sileesia söekaevanduses filmitud looga "MAHAJÄETUD". Sealsed kaevandused on kõik suletud ning maa alla minek rangelt keelatud. Lukasz ja tema vanem vend Jacek kaevavad sütt keeldudest hoolimata ning oma elu tõsisesse ohtu seades. Raske majandusolukord paneb neid otsima tööd ning leiba. Vennad ei hooli politseist, kes seaduserikkujaid pidevalt jälitavad.
Parima audiovisuaalse jäädvustuse eest auhinna võitnud Supriyo Sen'i film "WAGAH" portreteerib aga India ja Pakistani vahelist väravat, mis on ainus ületuskoht 1000-kilomeetrisel piirilõigul. Mõlemal poolel kogunevad tuhanded inimesed õhtuti vaatama piiri sulgemise rituaali. Mida aga tähendab kahe rahva lahutamine, sellest annab filmi autor teada poisikeste suu läbi, kes müütavad piiriväravate juures DVD-kettaid ning saavad päris hästi aru suures ilmas toimuvast.
Kolmandaks lühifilmiks on itaallase Diego D'Innocenzo film "PÜHITSETUD TANTSIJA". See on haarav portree 15-aastasest poisist Biswajitist, kes elab väikeses savionnis India külas Dimirisenas. Ta on üks neist lastest, kes on üles kasvanud pühakojas ning maast-madalast õppinud koos teiste poistega tantsima Shiva auks. Vastavalt grimeerituna ning naiste riietuses esindavad nad Shiva armukesi. Iga Biswajiti päev möödub väsitavates treeningutes. Kuid tema Gotipua periood hakkab läbi saama ning peagi lahkub noormees templist. Tal on raske ette kujutada elu väljaspool pühakoda. Biswajit palub jumalat, et see juhiks teda uuel teel. Film võitis auhinna parima põlisrahvaste jäädvustamise eest.
Pärnu Filmifestivali valikkava lõpetab Eesti Rahva Auhinna võitnud täispikk portreefilm "LENNATES ÜHE MOOTORIGA". Ameeriklane Joshua Weinsteini jäädvustas Indiast pärit doktor Sharadkumar Dicksheet'i, kes on plastilise kirurgia tipptegija. Ta elab New Yorgis ja liigub ringi ratastoolis. Poolest kehast halvatuna on ta võidelnud vähiga, meest on tabanud ka mitu infarkti. Kord aastas lendab doktor Dicksheet oma sünnimaale Indiasse, kus teeb tasuta plastilisi operatsioone sünnitraumast moondunud näoga lastele. See väga südamlik film jutlustab hoolivusest ja ligimese aitamisest. Filmil on eestikeelsed subtiitrid.
Valikut festivali paremikust näeb veebruaris reedeti kell 18.00 ka Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis. Täpsem programm Pärnus etenduvatest filmidest muuseumi kodulehelt http://www.chaplin.ee
Kõik seansid on tasuta.
Lisainfo ja pressifotod:
Vaiko Edur
Pärnu Filmifestivali programmijuht
vaiko@chaplin.ee
Tel: 4430772
****************
KAVA
10. veebruar kell 18.00 KUMU auditooriumis
18. veebruar kell 18.00 Eesti Rahva Muuseumis
TAMM NR. 419
Autor Robert Harding Pittman, USA/Saksamaa, 2006, 40 min.
Parim keskkonnateemaline film 22. festivalil 2008.a.
MÜRGINE MÄNGUMAA
Autorid Lars Edman ja William Johansson, Rootsi, 2009, 72 min.
Parim keskkonnateemaline film 23. festivalil 2009.aastal.
17. veebruar kell 18.00 KUMU auditooriumis
19. veebruar kell 18.00 Eesti Rahva Muuseumis
MAHAJÄETUD
Autorid Fabian Daub ja Andreas Gräfenstein, Saksamaa (filmitud Poolas),
2008, 13 min.
Festivali peaauhind aastal 2009.
WAGAH
Autor Supriyo Sen, Saksamaa (filmitud Indias ja Pakistanis), 2008, 14 min.
Auhind parima teadusliku audiovisuaalse jäädvustuse eest 2009. aastal.
PÜHITSETUD TANTSIJA
Autor Diego D'Innocenzo, Itaalia (filmitud Indias), 2008, 30 min.
Auhind parima film põlisrahvaste jäädvustamise eest 2009. aasta festivalil.
LENNATES ÜHE MOOTORIGA
Autor Joshua Weinstein, India/USA, 2008, 52 min.
Eesti Rahva Auhind 23. festivalil 2009. aastal.
Tellimine:
Postitused (Atom)