Eesti Vabariigi 48.harrastusfilmide festivalil kutsutakse osalema kõik
Eestis tegutsevad filmiamatööride ühendused, omaette tegutsevad autorid
mittekommertslike videofilmidega, mida pole näidatud eelnevatel Eesti
Vabariigi harrastusfilmide festivalidel. Kõigil teistel Eestis aset
leidnud festivalidel osalenud filmid võivad festivalil osaleda. Omaette
grupis võistlevad filmiüliõpilased. Filmi pikkus võib olla kuni 30 min.
Formaat :DVD.
Festivali zürii otsusega pääsevad paremad filmid festivali lõppvooru,
mis toimub laupäeval, 20. aprillil 2013.a. algusega kell 12.00. Balti
Filmi- ja Meediakooli saalis (Tallinn, Narva mnt.27).
Autorite nõusolekul pannakse pärast festivali YouTube`s üles festivali paremad filmid.
Festivali paremaid filme autasustatakse järgmisel: parim täiskasvanud
autori film (130 EUR), parim filmiüliõpilase film (130 EUR) ja parim kuni
19-aastase autori film (130 EUR). Välja pannakse ka rida eri- ja
rändauhindu.
Osalemiseks festivalil saadavad kõik soovijad kuni 12.märtsini 2013.a.
Filmid ja filmikaardid aadressil: 10507 Tallinn, Tallinna postkontor,
Narva mnt.1, Box 3567, Jaak Järvine. Need võib tuua ise kohale
12.märtsil kella 12.00 – 14.00 aadressil: Tallinn, Sakala 14, Tallinna
Kultuuriseltside Teabekeskus.
Lähem info: tel. 6484974, 55924240; jaak.jarvine@mail.ee; efl.planet.ee
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
kolmapäev, 23. jaanuar 2013
Call for entries: Clipaward
8th International Low & No Budget Short Film Festival CLIPAWARD
Liebe Filmemacherinnen und Filmemacher,
der Call4Entries für den 8. ClipAward ist offiziell eröffnet!
Schickt uns Eure Kurzfilme, Trickfilme, Trashfilme, Experimentalfilme, Dokus, Animationen und Musikvideos. Wir zeigen alles was abgedreht, ausgefuchst, raffiniert, durchtrieben, gerissen und gewitzt ist! Alles ist erlaubt - solange es kurz und billig ist.
Als reines Low & No Budget Festival richtet sich ClipAward ausschließlich an freie Filmemacher, die in Eigenregie Kurzfilme oder Musikvideos realisieren. Clips, die im Rahmen des Filmstudiums realisiert wurden und 500€ pro Spielminute überschreiten, können nicht berücksichtigt werden. Die Spiellänge beträgt max. 15 Minuten.
Das 8. Internationale Low & No Budget Kurzfilmfestival CLIPAWARD findet vom 26. - 28. April 2013 im Schloss Mannheim statt.
Und hier geht's zur Einreichung >>> www.clipaward.org!
EINSENDESCHLUSS: 01. MÄRZ 2013
Wir freuen uns auf Eure Filme!!!
English Version
Dear filmmakers,
the Call4Entries for the 8th edition of ClipAward has officially started!
Send us your short features, animations, trash movies, documentaries, music videos, etc. We bring everything on screen that is freaky, crafty, slick, hard-boiled, and witty! Anything is allowed - as long as it's short and cheap!
As a short film festival for low & no budget productions, ClipAward explicitly addresses independent filmmakers who make films without big money. Therefore, your submissions may not be produced within the scope of media studies and exceed 500€ per minute. The maximum length is 15 minutes. The shorts have to be subtitled in German or English.
The festival takes place from April 26th-28th, 2013 in the Mannheim Palace, Germany.
For your submissions, visit >>> www.clipaward.org!
SUBMISSION DEADLINE: MARCH 1st, 2013
We're looking forward to your shorts!
Liebe Filmemacherinnen und Filmemacher,
der Call4Entries für den 8. ClipAward ist offiziell eröffnet!
Schickt uns Eure Kurzfilme, Trickfilme, Trashfilme, Experimentalfilme, Dokus, Animationen und Musikvideos. Wir zeigen alles was abgedreht, ausgefuchst, raffiniert, durchtrieben, gerissen und gewitzt ist! Alles ist erlaubt - solange es kurz und billig ist.
Als reines Low & No Budget Festival richtet sich ClipAward ausschließlich an freie Filmemacher, die in Eigenregie Kurzfilme oder Musikvideos realisieren. Clips, die im Rahmen des Filmstudiums realisiert wurden und 500€ pro Spielminute überschreiten, können nicht berücksichtigt werden. Die Spiellänge beträgt max. 15 Minuten.
Das 8. Internationale Low & No Budget Kurzfilmfestival CLIPAWARD findet vom 26. - 28. April 2013 im Schloss Mannheim statt.
Und hier geht's zur Einreichung >>> www.clipaward.org!
EINSENDESCHLUSS: 01. MÄRZ 2013
Wir freuen uns auf Eure Filme!!!
English Version
Dear filmmakers,
the Call4Entries for the 8th edition of ClipAward has officially started!
Send us your short features, animations, trash movies, documentaries, music videos, etc. We bring everything on screen that is freaky, crafty, slick, hard-boiled, and witty! Anything is allowed - as long as it's short and cheap!
As a short film festival for low & no budget productions, ClipAward explicitly addresses independent filmmakers who make films without big money. Therefore, your submissions may not be produced within the scope of media studies and exceed 500€ per minute. The maximum length is 15 minutes. The shorts have to be subtitled in German or English.
The festival takes place from April 26th-28th, 2013 in the Mannheim Palace, Germany.
For your submissions, visit >>> www.clipaward.org!
SUBMISSION DEADLINE: MARCH 1st, 2013
We're looking forward to your shorts!
Arto Haloneni meistriklass 25. jaanuaril DocPointil
DocPoint Tallinna erikülaline on seekord teravate ja uudishimulike
dokumentaalfilmide autorina tuntud Arto Halonen.
Reedel, 25. jaanuaril toimub BFMi kinosaalis kelll 15.00 esmakordselt ka erikülalise läbiviidav meistriklass.
Osalemine on tasuta ja eelregistreerimisega aadressil: dargmar@docpoint.ee
MASTERCLASS: ARTO HALONEN
The special guest of DocPoint Tallinn this time is a man who is known for his inquisitive and sharp docs - Arto Halonen. On January 25th, his masterclass is taking place in BFM, where the previously registered audience can go in-depth into his world and ask suitably inquisitive
questions. The participation is free! Register at dagmar@docpoint.ee
Friday 25th of January at 15:00 at BFM Cinema Hall.
Arto Halonen (s. 1964. aastal Joensuu) on Soome filmirežissöör, kes on tuntud eelkõige teravate ja uudishimulike dokumentaalfilmide autorina. Tema julgeid dokfilme on pärjatud kümnete auhindadega ning tema teoseid on näidatud ka Eesti erinevatel festivalidel. Tuntuimad neist "Karmapa - jumaluse kaks teed", "Tünnimees" ja "Püha raamatu vari" tulevad taasnäitamisele koos uusima ja kõmulisema dokumentaalfilmiga "Sinivalge vale". Arto Haloneni debüütmängufilm "Printsess" võistles 2010. PÖFFil a ning jooksis hiljem ka Eesti kinolevis. Hetkel on käsil juba järgmise mängufilmi ettevalmistused.
2005. aastal sai Halonen Soome valitsuselt, esimese dokumentalistina Soome Auhinna, millele lisaks on tal veel ette näidata Euroopa Liidu Humanitaarauhind 1998. aastast. Halonen on ka Helsingi dokumentaalfilmide festivali DocPoint asutaja ning selle esimene kunstiline juht.
Valitud filmograafia
Karmapa - Two Ways of Divinity (Karmapa - jumaluuden kaksi tietä, 1998), A
Dreamer and the Dreamtribe (Unelmoija ja unikansa, 1998), The Star's
Caravan (Taivasta vasten, 2000), The Tank Man (Tynnyrimies, 2004),
Conquistadors of Cuba (Kuuban valioittajat, 2005), Pavlovin koirat
(Pavlov's Dog, 2005), Pyhän kirjan varjo (Püha raamatu vari, 2008), The
Magnetic Man (Magneetimies, 2009), Prinsessa (Princess, 2010),
Sinivalkoinen valhe (When Heroes Lie, 2012)
Reedel, 25. jaanuaril toimub BFMi kinosaalis kelll 15.00 esmakordselt ka erikülalise läbiviidav meistriklass.
Osalemine on tasuta ja eelregistreerimisega aadressil: dargmar@docpoint.ee
MASTERCLASS: ARTO HALONEN
The special guest of DocPoint Tallinn this time is a man who is known for his inquisitive and sharp docs - Arto Halonen. On January 25th, his masterclass is taking place in BFM, where the previously registered audience can go in-depth into his world and ask suitably inquisitive
questions. The participation is free! Register at dagmar@docpoint.ee
Friday 25th of January at 15:00 at BFM Cinema Hall.
Arto Halonen (s. 1964. aastal Joensuu) on Soome filmirežissöör, kes on tuntud eelkõige teravate ja uudishimulike dokumentaalfilmide autorina. Tema julgeid dokfilme on pärjatud kümnete auhindadega ning tema teoseid on näidatud ka Eesti erinevatel festivalidel. Tuntuimad neist "Karmapa - jumaluse kaks teed", "Tünnimees" ja "Püha raamatu vari" tulevad taasnäitamisele koos uusima ja kõmulisema dokumentaalfilmiga "Sinivalge vale". Arto Haloneni debüütmängufilm "Printsess" võistles 2010. PÖFFil a ning jooksis hiljem ka Eesti kinolevis. Hetkel on käsil juba järgmise mängufilmi ettevalmistused.
2005. aastal sai Halonen Soome valitsuselt, esimese dokumentalistina Soome Auhinna, millele lisaks on tal veel ette näidata Euroopa Liidu Humanitaarauhind 1998. aastast. Halonen on ka Helsingi dokumentaalfilmide festivali DocPoint asutaja ning selle esimene kunstiline juht.
Valitud filmograafia
Karmapa - Two Ways of Divinity (Karmapa - jumaluuden kaksi tietä, 1998), A
Dreamer and the Dreamtribe (Unelmoija ja unikansa, 1998), The Star's
Caravan (Taivasta vasten, 2000), The Tank Man (Tynnyrimies, 2004),
Conquistadors of Cuba (Kuuban valioittajat, 2005), Pavlovin koirat
(Pavlov's Dog, 2005), Pyhän kirjan varjo (Püha raamatu vari, 2008), The
Magnetic Man (Magneetimies, 2009), Prinsessa (Princess, 2010),
Sinivalkoinen valhe (When Heroes Lie, 2012)
teisipäev, 22. jaanuar 2013
filmilaager 31. mai - 11. juuni
Otsime noori (vanuses 18-25) suvel toimuvasse rahvusvahelisse filmilaagrisse Setomaal.
Filmilaagri teema on vähemusrahvused. Kandideerimiseks tuleb esitada filmi idee ehk sünopsis (1 lehekülg).
Laagris valmib 2 lühimängufilmi teemal migratsioon, integratsioon jms.
Laagris osalevad erinevate rahvuste esindajad: setod, eeslatsed, mustlased, ungarlased, itaallased, saamid, soomlased jne.
Laager toimud 31. maist -11 juunini.
Laager on tasuta. Sőidukulud Setomaale kaetakse 75% ulatuses.
Filmilaagri teema on vähemusrahvused. Kandideerimiseks tuleb esitada filmi idee ehk sünopsis (1 lehekülg).
Laagris valmib 2 lühimängufilmi teemal migratsioon, integratsioon jms.
Laagris osalevad erinevate rahvuste esindajad: setod, eeslatsed, mustlased, ungarlased, itaallased, saamid, soomlased jne.
Laager toimud 31. maist -11 juunini.
Laager on tasuta. Sőidukulud Setomaale kaetakse 75% ulatuses.
reede, 21. detsember 2012
kolmapäev, 19. detsember 2012
Kinoonude stsenaristika klubi
Jaanuaris alustab Tartus Kinoonude stsenaariumiklubi, kus ühiselt filmiideid genereeritakse ning stsenaariumiks arendatakse.
Stsenaariumiklubis saab oma ideid jagada ning saada teistelt soovitusi, kuidas senikirjutatut parandada. Samuti on klubis võimalik ühiselt mõnd suuremat stsenaariumi arendada.
Klubi põhifookus on pikkadel mängufilmidel, kuid välistatud pole ka muudes žanrides tööd (dokfilmid, animafilmid jne).
Esialgu hakkab stsenaariumiklubi koos käima esmaspäeviti kell 15. Esimene kohtumine toimub 8. jaanuaril.
Stsenaariumiklubis saab oma ideid jagada ning saada teistelt soovitusi, kuidas senikirjutatut parandada. Samuti on klubis võimalik ühiselt mõnd suuremat stsenaariumi arendada.
Klubi põhifookus on pikkadel mängufilmidel, kuid välistatud pole ka muudes žanrides tööd (dokfilmid, animafilmid jne).
Esialgu hakkab stsenaariumiklubi koos käima esmaspäeviti kell 15. Esimene kohtumine toimub 8. jaanuaril.
kolmapäev, 12. detsember 2012
Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss
Kuidas konkursil osaleda?
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.
Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
Filmiprojektide konkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi sündmustik loo arengu tervikus. Kasuks tuleb, kui filmi sündmustik on esitatud võimalikult konkreetselt ja lähedaselt sellele, kuidas lugu stsenaariumiks kavatsetakse kirjutada. Konkursile saab esitada uusi filmiideid, mis ei ole varem saanud Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ega Kultuurkapitali toetust.
Esildis tuleb toimetada 29. aprilliks 2013 kinnises ümbrikus Eesti Filmi Sihtasutusse, Uus tn 3 Tallinnas.
Esildise puhul pane tähele:
- ümbrikul peab olema märgitud konkursi nimi “Eesti Vabariik 100 filmiideede konkurss”;
- esildis peab olema varustatud autori märksõnaga;
- eraldi kinnises ja autori märksõnaga varustatud ümbrikus peavad olema esitatud ka autori nimi, kontaktandmed ja Eestis registreeritud filmitootmisettevõtte nõusolek konkursil väljavalituks osutumise korral filmi arendamises ja tootmises osaleda. Eestis registreeritud filmitootmisettevõtete nimekiri leidub veebilehel http://www.efsa.ee/index.php?page=248.
EV 100 filmiideede konkursi tulemused tehakse teatavaks juunis 2013. Seitsme planeeritava filmi kohta valitakse esialgu välja 17 lugu, mille autorid saavad toetuse stsenaariumite kirjutamiseks koostöös filmitootmisettevõttega.
Stsenaariumi kirjutamise etappi jõuavad:
- 5 ajaloolist filmi või ekraniseeringut,
- 3 lastefilmi,
- 2 animafilmi,
- 3 kaasaegset draamat,
- 4 noorte režissööride debüütfilmi/lühifilmide kogumikku kassettfilmi.
Valminud 17st stsenaariumist valitakse edasiseks arendamiseks välja 9 lugu. Lõplikult valitakse pärast arendusperioodi välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal. Alates arenduse etapist peab filmiprojekti olema aktiivselt kaasatud eesti filmitootmisettevõte. Filmide tootmiseks esitatakse taotlused pärast arendusperioodi lõppu vastavalt EFSi reeglistikule alates 2015. aastast. Filmikomisjonil ja EFSil on õigus ka hilisemas etapis hinnata filmitootmisettevõtte võimekust filmi tootmisel.
Komisjon
Otsused filmide stsenaariumite, arenduste ja tootmiste suhtes langetab EV100 filmikomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, EFS, kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldajate esindajad.
Lisainformatsiooni saab EFS tootmisassistendilt kristina
efsa.ee.Milline võiks olla Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistav film?Eestlaseks olemist saab mõista väga erinevalt. Sama palju erinevaid vaatenurki saab olla küsimusele, milline on olnud, on või võiks olla meie ühiskond, riik. Vastuseks nendele küsimustele saab jutustada erinevaid lugusid, mis annavad meie olemisele siin ja praegu, olemisele oma keeles ja ühel maal, tähenduse. Et see tähendus sünniks ja ühendaks filmi meediumi vahendusel, peab lugu olema mõistetav ka teistele.
Maailma autorifilmid on sageli ühiskonnakriitilised. Oma riigi tähtpäeva tähistamisel ei pea loobuma kriitilisest meelest, kuid suhtumine pidevalt areneva ühiskonna puudujääkidesse ei saa olla ka ainus põhjus filmi teha. Enesekriitika saab olla tasakaalus ühiste väärtustega ja ajalooline süngus avatud tulevikuootusega. Eesti elu erinevate külgede avamine filmiloo jutustamise kaudu, mis puudutaks eestlaste ühisosa, võib häbenemata kuulutada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavate filmide oodatavaks ühiseks jooneks.
Filmilugudes võib spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks kulgenud teisiti. Ajalugu, tänapäeva või tulevikku võib ette kujutada komöödia žanris või fantaasiana, mis peaks siiski mahtuma filmi meediumi raamidesse. Kaasaegne lugu eesti elust võib sama hästi olla esitatud romantilise draama või krimiloona, vesterni või eepilise seiklusena – nii kaua, kui see on usutav, vaatajaid puudutav ja intrigeeriv lugu. Konkursi eesmärk on leida selliseid ideid, mida ei kammitse eelarvamused elu ega filmikunsti kohta. Samas peab olema võimalik kirjutada idee põhjal stsenaariumina, mille järgi on võimalik teha filmi.
Valmivad filmid võiksid luua uusi kujundeid ja metafoore Eesti mõtestamisel, määratleda värskelt ilusat ja kordumatut meie ümber.
Mida tähendavad konkursi raames välja pakutud kategooriad?Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele, miks mitte ka vähetuntud sündmustele või inimestele ja väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Eesti territooriumil on toimunud palju sõdu ja tegutsenud mitmeid tuntud isikuid. Ajaloofilmis avaneb ajalugu alati inimese kaudu, ainult sündmuste kirjeldamisest ei piisa. Igasuguse filmitegelase toob meile lähemale võimalus mõista tema iseloomu ja soove, kõhklusi ja valikuid keerulistes olukordades, mille tagajärgi teame alles tagantjärgi.
Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.
Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale publikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas. Eesti kirjanduses on teoseid, mis ei tarvitse kuuluda klassika hulka, kuid jutustavad ometi haaravaid ja filmilikke lugusid. Ei oma tähtsust, kas teos on kaasaegne või kirjutatud saja aasta eest, räägib külaelust või eestlase seiklustest Brasiilias.
Laste- ja noortefilm vahendab noorele vaatajale mõistetavas vormis Eesti väärtusi Eesti lastele. Laste- ja noortefilmide stsenaariume luuakse üsna vähe ja ekraanile jõuab neid veelgi harvem. Lastele ning noortele kirjutatud nõudlikud ja haaravad lood ei pea olema ainult fantaasia elementidega seikluslood või sotsiaalse alatooniga draamad. Leidlikud sündmused ja laste- ning noortepärane huumor aitavad kindlasti kaasa kasvava publiku tähelepanu võitmisel.
Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni. Eesti animatraditsiooni iseloomustavad sageli reegleid eirav leidlikkus ja omanäoline kujundus. Tuntumad animafilmid on suutnud ühendada nii suuremaid kui väiksemaid vaatajaid ja asetada oma tegelased ainulaadsetesse maailmadesse.
Noorte režissööride debüütfilm (1. või 2. täispikk mängufilm) vahendab noore režissööride lavastatavate lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.
Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid. Filmi vorm võib olla eksperimentaalsem ning peaks andma autoritele võimaluse filmiprojekti arenduse käigus oma lugusid ühiselt edasi arendada.
Kaasaegne draama käsitleb inimeste ees seisvaid valikuid euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles. Oodatud on kõik teemad ja vaatenurgad. Plaanitav film võib kasutada detektiiviloo, põneviku või komöödia elemente, kuid peaks suutma sündmusi esitada ja üldistada tasandil, mis lasevad meil end filmis ära tunda ja paremini mõista.
Tellimine:
Postitused (Atom)