Eesti film on 100 aastat vana ja filmikeele oskus aina igapäevasem.
Vennad Lumiere’id valmistasid esimese kinomatograafi ja prantslased
peavad filmi enda omaks, Thomas Alva Edisoni büroo leiutas kinetoskoobi
ja ameeriklased peavad filmi hoopis omaks. Tegelikult on filmikunst
universaalne ja saab kõigile aina omasemaks.
Siit ka filmisõnause - uute filmisõnade väljapakkumise - vajalikkus: rahvusvahelised filmiterminid ja -laensõnad on üldise arusaama jaoks vajalikud, kuid olulise emotsionaalse side tekitamiseks eemalseisvad. Eestlasele saab ilmselt filmikunst ja -kultuur lõplikult omaseks siis, kui meil on emakeelsed sõnad, mis meid meie omapärase pildikeelega ühendab.
Filmisõnause eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele filmi ja meediaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 10 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Järgnevas loendis on kirjeldatud mõisteid koos täpsustusega, miks ta võistlusele esitatud on ja milliseid sõnakandidaate osalejatelt ootame. Iga kirjelduse algul on esitatud tinglik kas eesti- või muukeelne sõna või sõnaühend, mida selle mõiste tähistamiseks sageli kasutatakse. See on pelgalt suunaviit, mis ei ava mõiste kogu sisu. Lisatud on ka näitelauseid, mille abil saab pakutavat sõna (asendatud NNNiga) katsetada.
Storyboard – Koomiksilaadne planeeritava filmiloo pildiline ülesjoonistus jadas vastavatesse filmilikesse plaanisuurustesse. Joonistused võivad olla üsna algelised ja visandlikud, kuid peavad põhimõtteliselt kujutama seda, mida me näeme läbi kaamera/objektiivi lugu üles filmides. Joonistuste jada peab kokkuvõttes andma ülevaate loo kulgemisest kogu oma tegevuste ja karakteritega. Pildijada ülesanne on visandada ka kõik kaamera liikumised ja visuaalsed eri-kujutluspildid.
Treatment – planeeritava filmiloo suhteliselt täpne ümberjutustus tegelaste ja keskkonna detailse kirjeldustega oleviku tegevusvormis. Kindlasti pikem versioon loost, kui lihtsalt sünopsis (lühikokkuvõte) ning pikkus võib varieeruda, kuid peab andma vajaliku ülevaate. Enamasti on treatment kasutatav filmi idee müügiks, mõttekaaslaste leidmiseks. Tehniline informatsioon jäetakse välja.
Casting – protsess, kus sobitatakse ja palgatakse rollidesse näitlejaid. Tavaliselt valib peaosalised rollidesse filmilavastaja või -produtsent, vähem olulistesse kõrvalrollidesse valib osalised casting director. Tüübi järgi rollidesse valik eeldab näitleja mängimist ses rollis sarnaselt varemmängitud viitavale rollile.
Eyeline match – viitab pilgu suunale kaadris; kahe erineva ülesvõtte lõige, mis loob kujuteldava silmside karakterite või subjekti-objekti vahel, mis ei asu ühes võttekaadris.
Low angle – see on filmivõte, kus kaamera asetseb filmitava objekti või tegevuse suhtes allpool, et lasta subjekti paista suuremana, kui tegelikkuses on, samuti kasutatakse subjekti hirmuäratavamaks, ähvardavamaks muutmiseks ja/või visuaalselt kõrgemale asetamiseks.
Boom, Boomer – teleskoop-põhimõttel pikkust muutev toigas koos (enamasti) heli tekitavale allikale suundmikrofoniga kaugel-kõrgel – et mikrofon kaadrisse ei satuks; 'boomer' = helirežissööri abiline, kes seda toigast hoiab. Teinekord kutsutakse 'boomi' ka 'õngeridvaks'. kasutakse samuti kaamera või valguse kõrgele-kaugele-üles seadmiseks.
Render, rendering – tõlgendama pildi- ja helifaile ühest formaadist teise - tegemist on protsessiga, kus näiteks arvutigraafiline virtuaalselt loodud mudel (karakter, objekt, stseen mudelitega vms) defineeritakse andmefailidest ümber graafiliseks pildiks või pildijadaks. Ühe pildi ümbertöötlus-tõlgendust raalipõhisest andmefailist graafiliseks pildiks võib olla vaid pisike etapp suuremast hulgast "renderdamisest", kus töödeldakse ümber stseene või korraga tervet filmi. Terminiga "render/-ing" on tegemist üldmõistega, kus toimub ühe digitaalse formaadi tõlgendamine-tõlkimine teiseks ja/või teistsuguseks digitaalseks failiks.
Rough cut – filmi esialgne montaaž, eesti keele kasutatakse ka väljendit “must montaaž” - pildilõiked on viimistlemata, heli ei pruugi olla sünkroonis, igasuguseid vigu ja asendusplaane võib valmivas filmis esineda, kuid üldise filmi olemuse saab peale seda filmietappi juba kujunevast loost kätte.
Screener – filmikoopia, mis mõelud ainult filmilevitajatele ja festivali korraldajatele filmi läbivaatuseks, tänapäeval tavaliselt DVD-l.
Arthous - kinoteater, mis näitab välismaised ja/või mitte-peavoolupäraseid sõltumatuid filme, tihti ka mõisteks 'väärtfilmile'. Samas võib nii mõndagi ülihea kommertseduga filmi vaadelda kategoorias 'väärtfilmid". Mõiste liigub rajal "alternatiivne-film-kino-väärtus-ja-kunst".
Loe edasi: http://kinobuss.ee/filmisonaus/mida-otsime
Siit ka filmisõnause - uute filmisõnade väljapakkumise - vajalikkus: rahvusvahelised filmiterminid ja -laensõnad on üldise arusaama jaoks vajalikud, kuid olulise emotsionaalse side tekitamiseks eemalseisvad. Eestlasele saab ilmselt filmikunst ja -kultuur lõplikult omaseks siis, kui meil on emakeelsed sõnad, mis meid meie omapärase pildikeelega ühendab.
Filmisõnause eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele filmi ja meediaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 10 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Järgnevas loendis on kirjeldatud mõisteid koos täpsustusega, miks ta võistlusele esitatud on ja milliseid sõnakandidaate osalejatelt ootame. Iga kirjelduse algul on esitatud tinglik kas eesti- või muukeelne sõna või sõnaühend, mida selle mõiste tähistamiseks sageli kasutatakse. See on pelgalt suunaviit, mis ei ava mõiste kogu sisu. Lisatud on ka näitelauseid, mille abil saab pakutavat sõna (asendatud NNNiga) katsetada.
Storyboard – Koomiksilaadne planeeritava filmiloo pildiline ülesjoonistus jadas vastavatesse filmilikesse plaanisuurustesse. Joonistused võivad olla üsna algelised ja visandlikud, kuid peavad põhimõtteliselt kujutama seda, mida me näeme läbi kaamera/objektiivi lugu üles filmides. Joonistuste jada peab kokkuvõttes andma ülevaate loo kulgemisest kogu oma tegevuste ja karakteritega. Pildijada ülesanne on visandada ka kõik kaamera liikumised ja visuaalsed eri-kujutluspildid.
Treatment – planeeritava filmiloo suhteliselt täpne ümberjutustus tegelaste ja keskkonna detailse kirjeldustega oleviku tegevusvormis. Kindlasti pikem versioon loost, kui lihtsalt sünopsis (lühikokkuvõte) ning pikkus võib varieeruda, kuid peab andma vajaliku ülevaate. Enamasti on treatment kasutatav filmi idee müügiks, mõttekaaslaste leidmiseks. Tehniline informatsioon jäetakse välja.
Casting – protsess, kus sobitatakse ja palgatakse rollidesse näitlejaid. Tavaliselt valib peaosalised rollidesse filmilavastaja või -produtsent, vähem olulistesse kõrvalrollidesse valib osalised casting director. Tüübi järgi rollidesse valik eeldab näitleja mängimist ses rollis sarnaselt varemmängitud viitavale rollile.
Eyeline match – viitab pilgu suunale kaadris; kahe erineva ülesvõtte lõige, mis loob kujuteldava silmside karakterite või subjekti-objekti vahel, mis ei asu ühes võttekaadris.
Low angle – see on filmivõte, kus kaamera asetseb filmitava objekti või tegevuse suhtes allpool, et lasta subjekti paista suuremana, kui tegelikkuses on, samuti kasutatakse subjekti hirmuäratavamaks, ähvardavamaks muutmiseks ja/või visuaalselt kõrgemale asetamiseks.
Boom, Boomer – teleskoop-põhimõttel pikkust muutev toigas koos (enamasti) heli tekitavale allikale suundmikrofoniga kaugel-kõrgel – et mikrofon kaadrisse ei satuks; 'boomer' = helirežissööri abiline, kes seda toigast hoiab. Teinekord kutsutakse 'boomi' ka 'õngeridvaks'. kasutakse samuti kaamera või valguse kõrgele-kaugele-üles seadmiseks.
Render, rendering – tõlgendama pildi- ja helifaile ühest formaadist teise - tegemist on protsessiga, kus näiteks arvutigraafiline virtuaalselt loodud mudel (karakter, objekt, stseen mudelitega vms) defineeritakse andmefailidest ümber graafiliseks pildiks või pildijadaks. Ühe pildi ümbertöötlus-tõlgendust raalipõhisest andmefailist graafiliseks pildiks võib olla vaid pisike etapp suuremast hulgast "renderdamisest", kus töödeldakse ümber stseene või korraga tervet filmi. Terminiga "render/-ing" on tegemist üldmõistega, kus toimub ühe digitaalse formaadi tõlgendamine-tõlkimine teiseks ja/või teistsuguseks digitaalseks failiks.
Rough cut – filmi esialgne montaaž, eesti keele kasutatakse ka väljendit “must montaaž” - pildilõiked on viimistlemata, heli ei pruugi olla sünkroonis, igasuguseid vigu ja asendusplaane võib valmivas filmis esineda, kuid üldise filmi olemuse saab peale seda filmietappi juba kujunevast loost kätte.
Screener – filmikoopia, mis mõelud ainult filmilevitajatele ja festivali korraldajatele filmi läbivaatuseks, tänapäeval tavaliselt DVD-l.
Arthous - kinoteater, mis näitab välismaised ja/või mitte-peavoolupäraseid sõltumatuid filme, tihti ka mõisteks 'väärtfilmile'. Samas võib nii mõndagi ülihea kommertseduga filmi vaadelda kategoorias 'väärtfilmid". Mõiste liigub rajal "alternatiivne-film-kino-väärtus-ja-kunst".
Loe edasi: http://kinobuss.ee/filmisonaus/mida-otsime
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar