5.-15. maini toimuvad Eesti mäluasutuste ühised digitalgud. See on teadaolevalt esimene omataoline ettevõtmine, kus osalevad nii muuseumid, raamatukogud kui arhiivid. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks neid tulevikus kergem leida ja kasutada.
Digitalgute lehekülg Facebookis (www.facebook.com/Digitalgud) avalikustatakse Teeme Ära kampaania talgupäeva, 5. mai esimestel hetkedel. Sellest alates kümne päeva jooksul on kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud pilte, mis kujutavad maastikke, vaateid, tänavaid, maju täpsustamata asukohtades. Lisaks fotodele vajavad tuvastamist ka mõned maalid, kaardid ja filmikaadrid. Kuivõrd tegu on arhiivimaterjalidega, palume enne digitalgupiltide kasutamist mistahes muudel eesmärkidel peale tuvastamise võtta ühendust neid säilitava mäluasutusega.
Meie esimeste talgute teemaks on Eestimaa kohad. Kutsume kõiki inimesi julgelt oma ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt detaile ja vihjeid otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis,
kui keegi on seda juba pakkunud - see suurendab meie jaoks saadud info kaalu. Postitustena Digitalgute lehe seinale on väga oodatud fotod tuvastatud kohtadest tänapäeval. Tuleb arvestada ka võimalusega, et mõni pilt ei olegi tehtud praeguse Eesti Vabariigi territooriumil, vaid näiteks vanal Liivimaal või Narva jõe tagustel aladel. Sestap on oluline iga nüanss, mis meid pildil kujutatu täpsustamisele lähemale aitab.
Kõigi talguliste vahel loosime välja osalevate mäluasutuste meeneid. Loosimine leiab aset 17. mail ning õnnelikud võivad oma meenetele järele minna nii digitalgutel kui Muuseumiööl osalevatesse mäluasutusse Tallinnas või Tartus. Kõige tõhusama sisulise panusega esinenud talgulistel on lootust eriauhindadele.
Info: Kadri Tüür, tyyr@ut.ee
esmaspäev, 7. mai 2012
laupäev, 5. mai 2012
Filmisõnaus 2012
Eesti film on 100 aastat vana ja filmikeele oskus aina igapäevasem.
Vennad Lumiere’id valmistasid esimese kinomatograafi ja prantslased
peavad filmi enda omaks, Thomas Alva Edisoni büroo leiutas kinetoskoobi
ja ameeriklased peavad filmi hoopis omaks. Tegelikult on filmikunst
universaalne ja saab kõigile aina omasemaks.
Siit ka filmisõnause - uute filmisõnade väljapakkumise - vajalikkus: rahvusvahelised filmiterminid ja -laensõnad on üldise arusaama jaoks vajalikud, kuid olulise emotsionaalse side tekitamiseks eemalseisvad. Eestlasele saab ilmselt filmikunst ja -kultuur lõplikult omaseks siis, kui meil on emakeelsed sõnad, mis meid meie omapärase pildikeelega ühendab.
Filmisõnause eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele filmi ja meediaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 10 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Järgnevas loendis on kirjeldatud mõisteid koos täpsustusega, miks ta võistlusele esitatud on ja milliseid sõnakandidaate osalejatelt ootame. Iga kirjelduse algul on esitatud tinglik kas eesti- või muukeelne sõna või sõnaühend, mida selle mõiste tähistamiseks sageli kasutatakse. See on pelgalt suunaviit, mis ei ava mõiste kogu sisu. Lisatud on ka näitelauseid, mille abil saab pakutavat sõna (asendatud NNNiga) katsetada.
Storyboard – Koomiksilaadne planeeritava filmiloo pildiline ülesjoonistus jadas vastavatesse filmilikesse plaanisuurustesse. Joonistused võivad olla üsna algelised ja visandlikud, kuid peavad põhimõtteliselt kujutama seda, mida me näeme läbi kaamera/objektiivi lugu üles filmides. Joonistuste jada peab kokkuvõttes andma ülevaate loo kulgemisest kogu oma tegevuste ja karakteritega. Pildijada ülesanne on visandada ka kõik kaamera liikumised ja visuaalsed eri-kujutluspildid.
Treatment – planeeritava filmiloo suhteliselt täpne ümberjutustus tegelaste ja keskkonna detailse kirjeldustega oleviku tegevusvormis. Kindlasti pikem versioon loost, kui lihtsalt sünopsis (lühikokkuvõte) ning pikkus võib varieeruda, kuid peab andma vajaliku ülevaate. Enamasti on treatment kasutatav filmi idee müügiks, mõttekaaslaste leidmiseks. Tehniline informatsioon jäetakse välja.
Casting – protsess, kus sobitatakse ja palgatakse rollidesse näitlejaid. Tavaliselt valib peaosalised rollidesse filmilavastaja või -produtsent, vähem olulistesse kõrvalrollidesse valib osalised casting director. Tüübi järgi rollidesse valik eeldab näitleja mängimist ses rollis sarnaselt varemmängitud viitavale rollile.
Eyeline match – viitab pilgu suunale kaadris; kahe erineva ülesvõtte lõige, mis loob kujuteldava silmside karakterite või subjekti-objekti vahel, mis ei asu ühes võttekaadris.
Low angle – see on filmivõte, kus kaamera asetseb filmitava objekti või tegevuse suhtes allpool, et lasta subjekti paista suuremana, kui tegelikkuses on, samuti kasutatakse subjekti hirmuäratavamaks, ähvardavamaks muutmiseks ja/või visuaalselt kõrgemale asetamiseks.
Boom, Boomer – teleskoop-põhimõttel pikkust muutev toigas koos (enamasti) heli tekitavale allikale suundmikrofoniga kaugel-kõrgel – et mikrofon kaadrisse ei satuks; 'boomer' = helirežissööri abiline, kes seda toigast hoiab. Teinekord kutsutakse 'boomi' ka 'õngeridvaks'. kasutakse samuti kaamera või valguse kõrgele-kaugele-üles seadmiseks.
Render, rendering – tõlgendama pildi- ja helifaile ühest formaadist teise - tegemist on protsessiga, kus näiteks arvutigraafiline virtuaalselt loodud mudel (karakter, objekt, stseen mudelitega vms) defineeritakse andmefailidest ümber graafiliseks pildiks või pildijadaks. Ühe pildi ümbertöötlus-tõlgendust raalipõhisest andmefailist graafiliseks pildiks võib olla vaid pisike etapp suuremast hulgast "renderdamisest", kus töödeldakse ümber stseene või korraga tervet filmi. Terminiga "render/-ing" on tegemist üldmõistega, kus toimub ühe digitaalse formaadi tõlgendamine-tõlkimine teiseks ja/või teistsuguseks digitaalseks failiks.
Rough cut – filmi esialgne montaaž, eesti keele kasutatakse ka väljendit “must montaaž” - pildilõiked on viimistlemata, heli ei pruugi olla sünkroonis, igasuguseid vigu ja asendusplaane võib valmivas filmis esineda, kuid üldise filmi olemuse saab peale seda filmietappi juba kujunevast loost kätte.
Screener – filmikoopia, mis mõelud ainult filmilevitajatele ja festivali korraldajatele filmi läbivaatuseks, tänapäeval tavaliselt DVD-l.
Arthous - kinoteater, mis näitab välismaised ja/või mitte-peavoolupäraseid sõltumatuid filme, tihti ka mõisteks 'väärtfilmile'. Samas võib nii mõndagi ülihea kommertseduga filmi vaadelda kategoorias 'väärtfilmid". Mõiste liigub rajal "alternatiivne-film-kino-väärtus-ja-kunst".
Loe edasi: http://kinobuss.ee/filmisonaus/mida-otsime
Siit ka filmisõnause - uute filmisõnade väljapakkumise - vajalikkus: rahvusvahelised filmiterminid ja -laensõnad on üldise arusaama jaoks vajalikud, kuid olulise emotsionaalse side tekitamiseks eemalseisvad. Eestlasele saab ilmselt filmikunst ja -kultuur lõplikult omaseks siis, kui meil on emakeelsed sõnad, mis meid meie omapärase pildikeelega ühendab.
Filmisõnause eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele filmi ja meediaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 10 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Järgnevas loendis on kirjeldatud mõisteid koos täpsustusega, miks ta võistlusele esitatud on ja milliseid sõnakandidaate osalejatelt ootame. Iga kirjelduse algul on esitatud tinglik kas eesti- või muukeelne sõna või sõnaühend, mida selle mõiste tähistamiseks sageli kasutatakse. See on pelgalt suunaviit, mis ei ava mõiste kogu sisu. Lisatud on ka näitelauseid, mille abil saab pakutavat sõna (asendatud NNNiga) katsetada.
Storyboard – Koomiksilaadne planeeritava filmiloo pildiline ülesjoonistus jadas vastavatesse filmilikesse plaanisuurustesse. Joonistused võivad olla üsna algelised ja visandlikud, kuid peavad põhimõtteliselt kujutama seda, mida me näeme läbi kaamera/objektiivi lugu üles filmides. Joonistuste jada peab kokkuvõttes andma ülevaate loo kulgemisest kogu oma tegevuste ja karakteritega. Pildijada ülesanne on visandada ka kõik kaamera liikumised ja visuaalsed eri-kujutluspildid.
Treatment – planeeritava filmiloo suhteliselt täpne ümberjutustus tegelaste ja keskkonna detailse kirjeldustega oleviku tegevusvormis. Kindlasti pikem versioon loost, kui lihtsalt sünopsis (lühikokkuvõte) ning pikkus võib varieeruda, kuid peab andma vajaliku ülevaate. Enamasti on treatment kasutatav filmi idee müügiks, mõttekaaslaste leidmiseks. Tehniline informatsioon jäetakse välja.
Casting – protsess, kus sobitatakse ja palgatakse rollidesse näitlejaid. Tavaliselt valib peaosalised rollidesse filmilavastaja või -produtsent, vähem olulistesse kõrvalrollidesse valib osalised casting director. Tüübi järgi rollidesse valik eeldab näitleja mängimist ses rollis sarnaselt varemmängitud viitavale rollile.
Eyeline match – viitab pilgu suunale kaadris; kahe erineva ülesvõtte lõige, mis loob kujuteldava silmside karakterite või subjekti-objekti vahel, mis ei asu ühes võttekaadris.
Low angle – see on filmivõte, kus kaamera asetseb filmitava objekti või tegevuse suhtes allpool, et lasta subjekti paista suuremana, kui tegelikkuses on, samuti kasutatakse subjekti hirmuäratavamaks, ähvardavamaks muutmiseks ja/või visuaalselt kõrgemale asetamiseks.
Boom, Boomer – teleskoop-põhimõttel pikkust muutev toigas koos (enamasti) heli tekitavale allikale suundmikrofoniga kaugel-kõrgel – et mikrofon kaadrisse ei satuks; 'boomer' = helirežissööri abiline, kes seda toigast hoiab. Teinekord kutsutakse 'boomi' ka 'õngeridvaks'. kasutakse samuti kaamera või valguse kõrgele-kaugele-üles seadmiseks.
Render, rendering – tõlgendama pildi- ja helifaile ühest formaadist teise - tegemist on protsessiga, kus näiteks arvutigraafiline virtuaalselt loodud mudel (karakter, objekt, stseen mudelitega vms) defineeritakse andmefailidest ümber graafiliseks pildiks või pildijadaks. Ühe pildi ümbertöötlus-tõlgendust raalipõhisest andmefailist graafiliseks pildiks võib olla vaid pisike etapp suuremast hulgast "renderdamisest", kus töödeldakse ümber stseene või korraga tervet filmi. Terminiga "render/-ing" on tegemist üldmõistega, kus toimub ühe digitaalse formaadi tõlgendamine-tõlkimine teiseks ja/või teistsuguseks digitaalseks failiks.
Rough cut – filmi esialgne montaaž, eesti keele kasutatakse ka väljendit “must montaaž” - pildilõiked on viimistlemata, heli ei pruugi olla sünkroonis, igasuguseid vigu ja asendusplaane võib valmivas filmis esineda, kuid üldise filmi olemuse saab peale seda filmietappi juba kujunevast loost kätte.
Screener – filmikoopia, mis mõelud ainult filmilevitajatele ja festivali korraldajatele filmi läbivaatuseks, tänapäeval tavaliselt DVD-l.
Arthous - kinoteater, mis näitab välismaised ja/või mitte-peavoolupäraseid sõltumatuid filme, tihti ka mõisteks 'väärtfilmile'. Samas võib nii mõndagi ülihea kommertseduga filmi vaadelda kategoorias 'väärtfilmid". Mõiste liigub rajal "alternatiivne-film-kino-väärtus-ja-kunst".
Loe edasi: http://kinobuss.ee/filmisonaus/mida-otsime
Muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis, 19. mail
Laulud:
18.00 - 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval
18.30 - ... Lasteprogramm "Jänes hüppas kitse". Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 - 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides
Filmid:
18.00 - 18.20 "Valgõ härg" (2009) - Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 - 18.45 Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 - 19.30 Janno Simm "Sügis Obi jõel" (2004)
19.35 - 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas. (2009) Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 - 20.20 "From Finland with love" (2010) - Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti
Kirjandusmuuseumis.
20.25 - 20.45 Helga Meriste "Kallis Paul" - väike lugu Eesti ajaloost (2007)
20.45 - 21.30 Andres Kuperjanov, Mare Kõiva "Täheonu" (1998) - film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 - 22.15 Aado Lintrop "Lõunaudmurdi palvused" (2004) - tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest
Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.
Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
Siret Rootsi graafikanäitus "Lugu"
Info: Maarja Aigro, tel. 7377 733
18.00 - 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval
18.30 - ... Lasteprogramm "Jänes hüppas kitse". Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 - 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides
Filmid:
18.00 - 18.20 "Valgõ härg" (2009) - Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 - 18.45 Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 - 19.30 Janno Simm "Sügis Obi jõel" (2004)
19.35 - 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas. (2009) Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 - 20.20 "From Finland with love" (2010) - Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti
Kirjandusmuuseumis.
20.25 - 20.45 Helga Meriste "Kallis Paul" - väike lugu Eesti ajaloost (2007)
20.45 - 21.30 Andres Kuperjanov, Mare Kõiva "Täheonu" (1998) - film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 - 22.15 Aado Lintrop "Lõunaudmurdi palvused" (2004) - tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest
Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.
Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
Siret Rootsi graafikanäitus "Lugu"
Info: Maarja Aigro, tel. 7377 733
esmaspäev, 30. aprill 2012
6. JAFF
Festivali külaline Maya Yonesho esitleb kõrgelt hinnatud lühifilmikollektsiooni
6. Jaapani animatsiooni filmifestivali aukülaline, animerežissöör Maya Yonesho, saabub täna Eestisse ning esitleb laupäeval, 28. aprillil kell 15 kinos Artis maailmas suurt tunnustust pälvinud lühifilmikollektsiooni "Talvepäevad", milles 35 erinevat autorit üle maailma, nende hulgas Maya Yonesho, tõlgendavad Matsuo Basho surematuid rengasid animevõtmes. Kollektsiooni kordusseanss toimub 2. mail kell 18 kinos Artis.
Maya Yonesho on sündinud 1965. aastal Jaapanis, Hyōgo prefektuuris. Ta on õppinud graafilist disaini ja animatsiooni Kyōto Saga Kunstiülikoolis ning maalikunsti, koptseptuaalset kunsti ja meediat Kyōto Linna Kunstiülikoolis. Pärast magistrikraadi kaitsmist 1998. aastal alustas ta tegevust sõltumatu filmiloojana ning 2002. aastal tunnistati tema film "Believe in it" Jaapani Kultuuriagentuuri poolt väljapaistvaks saavutuseks. 2002-2003 pälvis ta Jaapani valitsuse noortele lootustandvatele kunstnikele mõeldud stipendiumi, mis võimaldas tal töötada Eesti Joonisfilmi stuudios. Seal valmis koostöös kaheksa eesti köitekunstnikuga film "Üks Uks". Yonesho filme on näidatud paljudel filmifestivalidel ning muuseumides, sealhulgas Düsseldorfi Kunsthalles Saksamaal ning Tarbekunsti- ja
Disainimuuseumis Eestis. Ta on ka väga aktiivne *workshop*ide läbiviija. Viinis toimunud *workshop*i tulemuseks oli film *Wiener Warst*, kus realistlikud linnavaated on seotud käes hoitavate joonistustega.
Samasugusel põhimõttel on ta töötanud ka Taiwanil, Norras, Horvaatias, Iisraelis, Poolas, Portugalis Itaalias, Koreas, USA-s, Serbias ja Lätis ning sellest ongi kujunemas tema elutöö. Alates 2000. aastast töötab ta
lektorina Kyōto Seika Ülikoolis.
Valik filmograafiast:
Introspection (1998), Believe in it (1998), Learn to love (1999), Countdown(2002), Üks Uks (2003), Winter Days ( 2003 ), Wiener Wuast (2006), Suvehetk (2011).
Maya Yonesho looming veebis:
http://homepage3.nifty.com/maya_y/Maya_Yoneshos_page/Welcome.html
Lisainfo:
6. Jaapani animatsiooni filmifestival
E-post: animefest@hot.ee
www.animefest.eu
Tel 56 897 089
reede, 13. aprill 2012
video- ja plakatikonkursil "Lummavad taimed"
Teaduse tippkeskus ENVIRON kuulutab välja videote ja plakatite konkursi "Lummavad taimed", mis rõhutab taimede- ja taimeteaduse olulisust maikuus (täpsemalt 18.05) toimuva rahvusvahelise Taimede lummuse päeva eel.
Võistlustööde teemade fookuses võib olla taim kui hapniku tootja, keskkonna oluline osa ja mõjutaja, taim kui toit, taimest tehtud tooted, taim kui ilu allikas ja inspireerija. Vaatenurk võib olla nii globaalne kui üksikisikust lähtuv. Videoklippide ja pildikavade konkursil on oodatud osalema kõik õpilased, üliõpilased ja doktorandid, populaarteaduslike plakatite konkursil oodatakse osalema teadlaste kollektiive.
Võistlustöid võib esitada kuni 4. maini, neid hindab nii žürii kui publik. Auhinnad antakse üle Taimede lummuse päeval 18. mail Tartu raekoja platsil. Seal eksponeeritakse kõigile huvilistele ka võistlustööde paremikku.
Taimede lummuse päeva korraldavad Eesti Maaülikool ja teaduse tippkeskus ENVIRON koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Korraldajad ühinesid Euroopa taimeteaduse organisatsiooni algatusega, et tekitada võimalikult paljudel inimestel üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduse tähtsust. Tänaseks on algatusega ühinenud ligi 40 riiki üle maailma.
Täpsem informatsioon konkursi tingimuste kohta:
environ.emu.ee/konkurss
Lisainfo: Tiia Kurvits, ENVIRON-i tippkeskuse tegevjuht, 559 088 19,
tiia.kurvits@emu.ee; Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor,
620 2005, erkki.truve@ttu.ee
Võistlustööde teemade fookuses võib olla taim kui hapniku tootja, keskkonna oluline osa ja mõjutaja, taim kui toit, taimest tehtud tooted, taim kui ilu allikas ja inspireerija. Vaatenurk võib olla nii globaalne kui üksikisikust lähtuv. Videoklippide ja pildikavade konkursil on oodatud osalema kõik õpilased, üliõpilased ja doktorandid, populaarteaduslike plakatite konkursil oodatakse osalema teadlaste kollektiive.
Võistlustöid võib esitada kuni 4. maini, neid hindab nii žürii kui publik. Auhinnad antakse üle Taimede lummuse päeval 18. mail Tartu raekoja platsil. Seal eksponeeritakse kõigile huvilistele ka võistlustööde paremikku.
Taimede lummuse päeva korraldavad Eesti Maaülikool ja teaduse tippkeskus ENVIRON koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Korraldajad ühinesid Euroopa taimeteaduse organisatsiooni algatusega, et tekitada võimalikult paljudel inimestel üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduse tähtsust. Tänaseks on algatusega ühinenud ligi 40 riiki üle maailma.
Täpsem informatsioon konkursi tingimuste kohta:
environ.emu.ee/konkurss
Lisainfo: Tiia Kurvits, ENVIRON-i tippkeskuse tegevjuht, 559 088 19,
tiia.kurvits@emu.ee; Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor,
620 2005, erkki.truve@ttu.ee
teisipäev, 10. aprill 2012
Uneton48 sel aastal ka Eestis
An exciting new film event is coming to Estonia this year!
Unetu48, the 48 hour short film competition that's been making waves in Finland, is expanding in 2012 to include Estonia and Sweden.
The Unetu48 challenge: to make a film, from script to screen, in just 48 hours.
Part of a worldwide 48 hour film festival phenomenon, Unetu48 provides filmmakers with an opportunity to showcase and hone their skills in a high pressure yet fun environment.
Competition films are screened in local cinemas, and judged by film industry professionals. This year finalists will have the opportunity to pitch a film concept to a panel of major television stations.
Every year there is a large prize pool for successful competitors, with past prizes coming from well known industry companies including Angelfilms, Generator Post, Avid and Genelec. The 2012 prize pool totals over 25,000€.
Team registration is now open for Unetu48 2012, which runs over the weekend of May 18-20.
Spread the word - with a little help, Unetu48 can provide the same boost for Estonian independent filmmakers as it did for their Finnish counterparts.
If you have any comments or questions regarding Unetu48, or would like additional publicity material, please contact me at kristof@uneton48.com.
Best regards,
Kristof Haines
Uneton48
kristof@uneton48.com
+64 27 7537554
Unetu48, the 48 hour short film competition that's been making waves in Finland, is expanding in 2012 to include Estonia and Sweden.
The Unetu48 challenge: to make a film, from script to screen, in just 48 hours.
Part of a worldwide 48 hour film festival phenomenon, Unetu48 provides filmmakers with an opportunity to showcase and hone their skills in a high pressure yet fun environment.
Competition films are screened in local cinemas, and judged by film industry professionals. This year finalists will have the opportunity to pitch a film concept to a panel of major television stations.
Every year there is a large prize pool for successful competitors, with past prizes coming from well known industry companies including Angelfilms, Generator Post, Avid and Genelec. The 2012 prize pool totals over 25,000€.
Team registration is now open for Unetu48 2012, which runs over the weekend of May 18-20.
Spread the word - with a little help, Unetu48 can provide the same boost for Estonian independent filmmakers as it did for their Finnish counterparts.
If you have any comments or questions regarding Unetu48, or would like additional publicity material, please contact me at kristof@uneton48.com.
Best regards,
Kristof Haines
Uneton48
kristof@uneton48.com
+64 27 7537554
Eesti harrastusfilmide festivali filmiõhtu 21. aprillil
47.üleriigilisel harrastusfilmide festivalil osales 62 filmi. Filmide
nimekiri on EFL kodulehel: efl.planet.ee.
Kutsume Teid ja kõiki Teie tuttavaid - filmihuvilisi laupäeval, 21.aprillil kella 12.00 -16.00 Eesti Rahvusraamatukokku (Tallinn, Tõnismägi 2), kus näidatakse festivali filmide valikkava ja autasustatakse paremaid filme žürii poolt väljaantud diplomite ja auhindadega. Sissepääs on kõigile tasuta.
Valikkava on alates 11.aprillist EFL kodulehel: efl.planet.ee.
Lugupidamisega
Jaak Järvine,
Eesti Filmiamatööride Liidu juhatuse esimees
nimekiri on EFL kodulehel: efl.planet.ee.
Kutsume Teid ja kõiki Teie tuttavaid - filmihuvilisi laupäeval, 21.aprillil kella 12.00 -16.00 Eesti Rahvusraamatukokku (Tallinn, Tõnismägi 2), kus näidatakse festivali filmide valikkava ja autasustatakse paremaid filme žürii poolt väljaantud diplomite ja auhindadega. Sissepääs on kõigile tasuta.
Valikkava on alates 11.aprillist EFL kodulehel: efl.planet.ee.
Lugupidamisega
Jaak Järvine,
Eesti Filmiamatööride Liidu juhatuse esimees
Tellimine:
Postitused (Atom)